Search
Close this search box.
Search
Close this search box.

Tehnika ja Tehnoloogia

Automaatik, 3 aastat 

Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja –seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat 

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Automaatik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • teeb paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt juhendite, eeskirjade, projektdokumentatsiooni (eelnevalt koostatud projektide, tööjooniste) või tootja paigaldusjuhendite järgi; 
  • võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid;
  • tööga võib kaasneda kaastöötajate juhendamine ning klientide nõustamine seadme kasutuse ja hoolduse osas. 
  • töö eeldab suhtlemist elektrikutega, tehnoloogidega, IT- ja sidespetsialistidega jm;. 
  • automaatik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Automaatik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja –süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. 

 

Edasi õppe võimalused 

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

 

Betoonkonstruktsioonide ehitaja, 1 aasta 

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: töökohapõhine õpe (paindlik graafik / õhtune) 

Õppekohad: Narva

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

UUS ÕPPEKAVA ON KOOSTAMISEL

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse). 

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

 

CNC freespingi operaator, 1 aasta 

CNC freespingi operaator on nõutud spetsialist masina- ja metallitööstustes. Ta oskab koostada masina juhtprogramme ning töötleb vastavalt programmidele CNC-pinkidel erinevaid metalldetaile. Tema tööülesanded on seotud metallilõikepingi opereerimisega: masina ettevalmistamine, käivitamine, seadistamine, jälgimine, perioodiline hooldus ja detailide töötlemine vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Sillamäe

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: CNC metallilõikepingi operaator, tase 4,  Spetsialiseerumisega CNC freespingi operaator, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • oskab lugeda tehnilist dokumentatsiooni ja jooniseid;
  • tunneb materjalide eripära ja oskab neid töödelda;
  • teab, kuidas valida, kasutada ja hooldada tööriistu;
  • teab kuidas koostada arvjuhitava tööpingi juhtprogrammi;
  • valmistab joonise või näidise järgi samasuguse detaili;
  • omab algteadmised ja -oskused AutoCad tarkvaraga töötamisel;
  • sooritab õpingute lõpus CNC freespingi operaator, tase 4 kutseeksami

Praktikavõimalused: praktikakohast kujuneb sageli esimene ja kindel töökoht.

  • Erinevates metallitöötlemis- ja ehitusettevõtetes nii Ida- Virumaal (Fortaco Estonia OÜ, Enefit Solution AS, BLRT Grupp, Hanza Mechanics) kui üle Eesti.

Edasi õppe võimalused:

  • CNC metallilõikepinkide operaator, jätkuõpe (tase 5)
  • Kaaselukutse (koostelukksepp, mehhatroonik, keevitaja), kutseõpe
  • Täiendõppeosakonna kursused

Lisaks kõrgkoolis:

  • Tallinna Tehnikaülikool (TalTech): Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)
  • Tallinna Tehnikakõrgkool: Masinaehitus, Robotitehnika

Võimalikud töökohad:

Fortaco Estonia OÜ, Eesti Energia AS, Hanza Mechanics Narva AS, Norwes Metall AS, BLRT Grupp. Erinevates metallitöötlemis- ja ehitusettevõtetes nii Ida- Virumaal kui üle Eesti. 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimesteleRohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, 6 kuud 

CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõttes. Tema tööks on puidust või puidupõhisest materjalist toorikute töötlemine CNC puidutöötlemiskeskusel. Ta tunneb oma töös kasutatava puidutöötlemiskeskuse ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning järgib toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid.
Kutsealal töötamine eeldab analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, tehnilist taiplikkust, täpsust, vastutustunnet ja füüsilist vastupidavust. Töö protsesside jälgimine eeldab vaimset pingetaluvust.

Õppekeeled: eesti / vene

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik / õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 6 kuud

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4). 

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • väärtustab valitud kutset, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;
  • koostab ja seadistada CNC puidutöötlemiskeskuse juhtprogramme ning seadistab CNC puidutöötlemiskeskust lähtudes tehnilises dokumentatsioonis etteantud nõuetest;
  • töötleb CNC puidutöötlemiskeskusel tööülesandes etteantud kvaliteedinõuete kohaselt ja puidust või puidupõhistest materjalidest toorikuid, kasutades abivahendeid ja šabloone;
  • järgib töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid puidu ja pidupõhiste materjalide lõiketöötlemisel CNC puidutöötlemiskeskuses;
  • töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena täites tööülesandeid muutuvates olukordades, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;
  • on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
  • kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi isiklikel ja tööalastel eesmärkidel;

Praktikavõimalused:

Mööbli tootmise ja puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted.

Edasiõppe võimalused:

  • Tisler, tase 4
  • Ehituspuusepp, tase 4
  • Mehhatroonik, tase 4

Lisainfo: vastuvott@ivkhk.ee

 
 

Ehitusviimistlus, 3 aastat 

Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis- ja plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd.
Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.
Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.
Ehitusviimistleja oskusi saab omandada põhi- ja keskhariduse järel kutsekoolides ehitusviimistleja erialal.
Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva, praktikabaas Jõhvis

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskharidusõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Plaatija, tase 4 esmane kutse või Maaler, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 
Õpingute lõppemisel omandatakse kutsekeskharidus (keskharidus 12.klassi ja eriala).

Ehitusviimistlejad võivad spetsialiseeruda:

  • krohvijateks,
  • maalriteks,
  • plaatijateks,
  • põrandakatjateks.

Krohvimistöö on pindade ettevalmistamine krohvimiseks ning krohvi- ja dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööri seintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga saavutatakse nii siledaid kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.

Maalritöö on pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi ning värviga. Maalrid annavad pinnale puhta, meeliköitva ja värske ilme.

Plaatimistöö on pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine.

Põrandakatjad paigaldavad erinevaid põrandakatteid: rull- ja vaipmaterjale ning keraamilisi plaate.

Ehitusviimistleja võib kutsekoolis omandada kõik viimistleja kutseoskused ja leida ehitusobjektidel tööd nii maalri, plaatija kui ka krohvijana.

Töö toimub siseruumides ja väljas. Töötatakse enamasti seistes, palju on vaja ronida ja rippasendis olla, sageli tuleb hoida käsi pea kohal. Ettevaatlik peab olema komistamise ja libastumisega, sest need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima.

Ehitusviimistleja töövahendid on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms.

Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku pahtli lihvimisel tekkiva tolmu ning erinevate värvainete ja lahustitega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, samuti varahommikuti, hilisõhtuti ja öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.

Viimistleja elukutse eeldab ehitusteadmisi ja ehituskorralduse tundmist.

Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

  • arvestada materjalikulu;
  • lugeda ehitusjooniseid;
  • koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;
  • mõõta;
  • kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;
  • ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Väga tähtis on tunda ehitus- ja viimistlusmaterjale. Vajalikud on teadmised oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest ning tulekustutusvahenditest, jäätmekäitlusest, keskkonnaohutusest ning esmaabist.

Iga spetsialiseerumine eeldab ka oma töövaldkonnale vajalikke teadmisi ja erioskusi.

Krohvijana pead oskamavalmistada ja aluspinna järgi kasutada krohvimörti. Samuti tuleb osatapindu loodida, majakaid paigaldada,masinkrohvida ja krohvi parandada.

Maalrina pead teadma värviõpetust ja kujunduse põhialused ningoskama valida materjale aluspinna ja projekti järgi. Värvimisel tuleb osata kasutada õigeid tööriistu ja -võtted. Vajalik on osata paigaldada seinale rullmaterjale (nt tapeeti).

Plaatijana pead oskama töödelda (lõigata, lihvida) plaatmaterjale ning neid kokku sobitada, paigaldada ja vuukida. Tähtis on teada vooderdustööde üldpõhimõtteid ning osata valida materjale töö- ja projektitingimuste järgi. Samuti pead tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, kuidas valmistada niiskus- ja veetõkkeid.

Põrandakatjana pead teadma põrandakatte materjale ja oskama paigaldada erinevaid põrandakatteid (nt rull- ja vaipkatted).

Peale ehitusoskuste eeldab viimistlusala ka kunstiannet ning head materjalide ja värvide tundmist.

Hea tervis ja vastupidavus on väga tähtsad, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.

Isikuomadustest ja võimetest on vajalikud iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ning pingetaluvus. Tähtsad on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Karjääris tulevad kindlasti kasuks korra- ja puhtusearmastus, hoolikus, täpsus ning vastutustunne.

Ehitusviimistlejate kutseoskusnõudeid on kirjeldatud kutsestandardites Maaler, tase 4 esmane kutsePlaatija, tase 4 esmane kutse, Krohvija, tase 4 esmane kutse ja Põrandakatja, tase 4 esmane kutse.

Arenguvõimalused: võimalus sooritada kvalifikatsioonieksam vastavalt EL nõudmistele.

 
 

Keemiaprotsesside operaator, 1 aasta 6 kuud 

Keemiaprotsesside operaator töötab keemiatööstuses. Operaator hooldab tehnoloogilisi seadmeid, kontrollib ja reguleerib keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Ta juhib protsessi automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteemi. Protsessikontroll teostatakse nii lokaalselt kui ka distantsilt dispetšeripuldilt. Töö hõlmab tegevusi, mis on seotud erinevate keemiatoodete tootmisega lähteainete vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni. 

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta 6 kuud 

Õppe alustamiseks tingimused: keskharidus 

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Keemiaprotsesside operaator, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • hooldab tehnoloogilisi seadmeid;
  • kontrollib ja reguleerib keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti; 
  • juhib protsessi automatiseeritud juhtimissüsteemi abil, mis sisaldab kontrollmõõteriistu, automaatregulaatoreid, signalisatsiooni- ja kaitsesüsteemi;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Keemiaprotsesside operaator tase 4 kutse omandamiseks.

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Keemiaprotsesside operaator võib leida tööd tööstus-, tarbekeemia (näiteks põlevkivi- ja naftakeemia, metallurgiakeemia, värvi-lakitööstuse, tselluloosi- ja paberitööstuse) ja veepuhastusega tegelevates ettevõtetes.

Edasiõppe võimalused:

  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

Keevitaja (poolautomaatkeevitaja), 1 aasta 

Keevitaja on tänapäeval üsna nõudlik elukutse. Keevitamine – toodete ühendamine ilma kinnitusvahenditeta. Keevitustööd viiakse läbi kõikides tööstusharudes: masinaehituses, tööpinkide ehituses, metallurgias, eluaseme- ja kommunaalteenustes, autotööstuses, laevaehituses ja põllumajanduses. Erinevate seadmete tööiga sõltub keevitaja töö kvaliteedist.
Keevitaja valmistab detaile/kooste, kasutades erinevaid keevitusseadmeid, lähtudes tööjoonisest, detaili/koostu töötlemistehnoloogiatest, tööprotsessidest, töövahenditest ja töödeldavatest materjalidest.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 1 aasta 

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Keevitaja, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

Õppeajal õpilased omandavad teoreetilisi teadmisi ja praktilisi vilumusi poolautomaatkeevituse (MIG) ja käsikaarkeevituse (MMA) valdkonnas.

Praktikavõimalused:

  • Välispraktika võimalus  Erasmus+ projekti raames ettevõtete partnerkoolides/ettevõtetes
  • Erinevates metallitöötlemis- ja ehitusettevõtetes nii Ida- Virumaal (Fortaco Estonia OÜ, Eesti Energia AS, Hanza Mechanics Narva AS, Norwes Metall AS) kui üle Eesti.

Edasi õppe võimalused:

  • Kaaselukutse (koostelukksepp, mehhatroonik, CNC metallilõikepinkide operaator), kutseõpe
  • Täiendõppeosakonna kursused

Võimalikud töökohad:

Keevitaja võib leida endale motiveeriva töökoha ehituses, masinaehituses, tööpinkide ehituses, metallurgias, autotööstuses ja laevaehituses.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Keevitus- ja metallitööd, 3 aastat 

Esimesel kursusel omandatakse keevitus- ja metallitööde alusteadmised ning teisel kursusel spetsialiseerutakse keevitaja või koostelukksepa või CNC metallilõikepingi operaatori eriala omandamiseks.

Keevitaja valmistab detaile/kooste, kasutades erinevaid keevitusseadmeid, lähtudes tööjoonisest, detaili/koostu töötlemistehnoloogiatest, tööprotsessidest, töövahenditest ja töödeldavatest materjalidest 

Koostelukksepp koostab erineva keerukusastmega koostusid. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist.

CNC metallilõikepinkide operaatortöötleb reeglina treipingis pöörlevaid detaile paigal olevate lõikeriistadega ja freespingis paigal olevaid detaile pöörlevate lõikeriistadega. Ta tunneb trei- ja freespinkide töö põhimõtteid, kasutamist ning erinevatel pinkidel töötamise eripära. Ta oskab koostada juhtprogramme, seadistada pinke ja valmistada CNC trei- ja freespinkidel detaile.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva, Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskharidusõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija valitud eriala 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 või Keevitaja, tase 4 või Koostelukksepp, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 
Õpingute lõppemisel omandatakse kutsekeskharidus (keskharidus 12.klassi ja eriala).

Õpingute läbimisel õpilane:

  • Õppeajal õpilased omandavad teoreetilisi teadmisi ja praktilisi vilumusi poolautomaatkeevituse (MIG) ja käsikaarkeevituse (MMA) valdkonnas.
  • Koostelukksepp koostab erineva keerukusastmega koostusid.
  • CNC metallilõikepinkide operaator oskab koostada juhtprogramme, seadistada pinke ja valmistada CNC trei- ja freespinkidel detaile.

Praktikavõimalused:

  • Välispraktika võimalus  Erasmus+ projekti raames ettevõtete partnerkoolides/ettevõtetes
  • Erinevates metallitöötlemis- ja ehitusettevõtetes nii Ida- Virumaal (Fortaco Estonia OÜ, Eesti Energia AS, Hanza Mechanics Narva AS, Norwes Metall AS) kui üle Eesti.

Edasi õppe võimalused:

  • Kaaselukutse (koostelukksepp, keevitaja, mehhatroonik, CNC metallilõikepinkide operaator), kutseõpe
  • CNC metallilõikepinkide operaator, jätkuõpe (tase 5)
  • Täiendõppeosakonna kursused

Lisaks kõrgkoolis:

  • Tallinna Tehnikaülikool (TalTech): Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)
  • Tallinna Tehnikakõrgkool: Masinaehitus, Robotitehnika

Võimalikud töökohad:

Keevitaja, koostelukksepp või CNC metallilõikepinkide operaator võib leida endale motiveeriva töökoha masinaehituses, tööpinkide ehituses, metallurgias, autotööstuses ja laevaehituses.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimesteleRohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Kinnisvarahaldur, 1 aasta 6 kuud 

Kinnisvarahaldur töötab kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses. Kinnisvarahalduri peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve teostamine, lähtudes osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetest. Kinnisvarahaldur töötab iseseisvalt ja võtab vastu operatiivseid otsuseid oma volituste piires. Keeruliste olukordade lahendamisel ning strateegiliste otsuste vastuvõtmisel ja rakendamisel vajab ta kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamist.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (sessioon)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 1 aasta 6 kuud

Õppetase: 5. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: keskharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 5. taseme kutseeksami (kutsestandard: Kinnisvarahaldur, tase 5).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • Mõistab kinnisvara haldamise ja ehitus- ning kinnisvaraturu aktuaalseid probleeme ja arenguid oma tegevussegmendi piires.
  • Omab põhjalikke teadmisi ehitustehnikast ja ehitiste korrashoiust, arvestab hallatavate kinnisvaraobjektide eripära.
  • Saab aru klienditeeninduse olemusest ja olulisusest kinnisvara korrashoiusüsteemis.
  • Tunneb eriala termineid nii kõnes kui ka kirjas, on valmis osalema erialastes aruteludes oma kompetentsuse piires.
  • Tunneb hallatavaid kinnisvaraobjekte ja oskab sobilikke meetodeid ja vahendeid kasutades koguda iseseisvalt täiendavat informatsiooni nende kohta ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada, valdab selleks vajalikku suhtlusoskust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid.
  • Mõistab erinevate äriorganisatsioonide tegevusega seotud õiguslikke dokumente, oskab hinnata ettevõtte tulemuslikkust majandusarvestuse meetodeid kasutades.
  • On võimeline lugema ja aru saama tehnilisest dokumentatsioonist (ehitusprojektid, seadmete tehnohooldusjuhendid jne.).

 

Praktikavõimalused:

Kinnisvarahoolduse ja elamuteenustega tegelevad ettevõtted, kinnisvarabürood, korteriühistud, suurettevõtete kinnisvara koordineerivad haldusüksused.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimesteleRohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Kinnisvarahooldaja, 1 aasta 

Kinnisvarahooldaja töötab ehitiste konstruktsioonide ja/või tehnosüsteemide ja/või krundi hoolduse alal, peamiselt kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes. Põhilised tööülesanded on seotud ehitise krundi, ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiutööde tegemisega.

Kinnisvarahooldaja, tase 3 töö seisneb ehitiste, tehnosüsteemide ja krundi vahetus hooldamises ja sellega seonduvate tööülesannete täitmises ning ehitise ja selle juurde kuuluva krundi heakorraga seotud tööde tegemises, mida tehakse vastavalt heakorratööde kavale ja tööandja antud juhistele. Keerulisemate tööde puhul informeerib selle taseme kinnisvarahooldaja oma tööandjat või kutsub vastavalt juhistele kohale eritööde spetsialisti.

Kinnisvarahooldaja vastutab oma töö õigeaegse valmimise ja kvaliteetse tulemuse eest. Töö eeldab kohanemisvõimet mitmesuguste keskkonnatingimustega, vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus ning koostöö- ja meeskonnatöö valmidus, keskendumisvõime ja hoolikus. Paljudes olukordades tuleb kasuks pinge- ja stressitaluvus. Olulised märksõnad on veel usaldatavus, kohusetunne ja enesedistsipliin.

Enamlevinud ametinimetused on – kinnisvarahooldaja, majahoidja, heakorratöötaja, üldremondimees, hooldustöötaja.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 3. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhihariduse nõudeta

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 3. taseme kutseeksami (kutsestandard: Kinnisvarahooldaja, tase 3).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam.

Õpingute läbimisel õppija:

  • mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel;
  • oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades järgides oma töös kutse-eetikat ja head tava;
  • täidab nõuetekohaselt objekti hoolduskavast lähtuvaid tööülesandeid, hoone tehnosüsteemide hooldamisel ja korrashoiu korraldamisel;
  • vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;
  • järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhususe põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • on avatud koostööle ja töötab meeskonna liikmena, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.

 

Praktikavõimalused:

  • Kinnisvara hoolduse ja korrashoiuga tegelevad ettevõtted, k.a. korteriühistud
  • Asutused ja ettevõtted, kus on hooldustöölise ametikoht

 

Edasi õppe võimalused:

  • Ventilatsioonilukksepp (1 aasta)
  • Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp (1 aasta)
  • Veevärgilukksepp (1 aasta)
  • Plaatija (6 kuud)
  • Maaler (1 aasta)
  • Puhastusteenindaja (1 aasta)

 

Võimalikud töökohad:

  • Kinnisvara hoolduse ja korrashoiuga tegelevad ettevõtted, k.a. korteriühistud
  • Asutused ja ettevõtted, kus on hooldustöölise ametikoht

Koostelukksepp, 1 aasta 

Koostelukksepp koostab erineva keerukusastmega koostusid. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist.

NB! Erialale on oodatud õppima õppijad, kes pole lõpetanud põhikooli või on lõpetanud põhikooli lihtsustatud õppekava järgi (LÕK).

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 3. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhihariduse nõudeta

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 3. taseme kutseeksami (kutsestandard: Koostelukksepp, tase 3).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • korraldab töökoha, valib ja valmistab ette tootmise- ja abivahendid, tutvub  toote tehnoloogilise dokumentatsiooniga, valib lähtuvalt töö iseloomust seadmed, mida seadistab juhendaja abil. Kontrollib, et olemas on vajalikud ja töökorras isikukaitsevahendid;
  • valmistab ette detaile ja kooste, sh teostab mõõtmis- ja märkimisoperatsioonid vastavalt tehnoloogilises dokumentatsioonis antud nõuetele;
  • valmistab detaile ja kooste lähtuvalt tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tehnoloogilisest protsessist, kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja tootmistehnikaid, jälgib kvaliteedinõudeid, kontrollid mõõteriistadega vajalike mõõtmete täpsust, vigade ilmnemisel parandab need;
  • teeb troppimistöid, haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid ja juhendab käemärkidega, juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, järgides tööohutusnõudeid.

 

Praktikavõimalused:

Erinevates metallitöötlemis- ja ehitusettevõtetes Ida- Virumaal (Fortaco Estonia OÜ, Eesti Energia AS, Hanza Mechanics Narva AS, Norwes Metall AS) ja Eestis.

 

Edasiõppe võimalused:

  • Kaaselukutse (keevitaja, CNC metallilõikepinkide operaator), kutseõpe
  • Täiendõppeosakonna kursused

 

Võimalikud töökohad:

Koostelukksepp võib leida endale motiveeriva töökoha masinaehituses, tööpinkide ehituses, metallurgias, autotööstuses, ja laevaehituses.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Krohvija, 1 aasta 

Krohvija peamisteks tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik / õhtune) 

Õppekohad: Narva

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

ÕPPEKAVA

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Krohvija, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös.
Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus).
Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid.
Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt).

Tööosad

  • Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine
  • Ehitise ehisdetailide parandamine
  • Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine

Krohvijana pead oskamavalmistada ja aluspinna järgi kasutada krohvimörti. Samuti tuleb osatapindu loodida, majakaid paigaldada,masinkrohvida ja krohvi parandada.

Krohvija tööks sobivad isikuomadused:

Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, samuti varahommikuti, hilisõhtuti ja öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.

Viimistleja elukutse eeldab ehitusteadmisi ja ehituskorralduse tundmist.

Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

  • arvestada materjalikulu;
  • lugeda ehitusjooniseid;
  • koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;
  • mõõta;
  • kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;
  • ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Väga tähtis on tunda ehitus- ja viimistlusmaterjale. Vajalikud on teadmised oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest ning tulekustutusvahenditest, jäätmekäitlusest, keskkonnaohutusest ning esmaabist.

 

Praktika võimalused: Ehitusettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal.

Edasi õppe võimalused (erialad meie koolis):

  • Plaatija (6 kuud)
  • Maaler (1 aasta)

 

Võimalikud töökohad:  Ehitusviimistlusega tegelevad ettevõtted Eestis kui ka välismaal, eraettevõtjana ehitusvaldkonnas.

 

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, 1 aasta 

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine.

Õppekeel: vene

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekohad: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Kütte ja jautussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam.

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamise (väljaarvatud HFC-ainega külmakontuuri ühendamisega), hooldamise, remondi, käivitamise ja häälestamisega. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad küttesüsteemi, vee-ja kaudse külmakandja torude ja süsteemide hooldustöid.

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse omaja teeb gaasiseadmete paigaldamise seonduvaid töid, küttegaaside käitlemisega seotud tööd vajavad eripädevust.

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp juhendamist.

Tööosad

  • Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine
  • Välistrasside ja rajatiste ehitamine
  • Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete hooldamine ja remontimine
  • Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine
  • Õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamine
  • Maasoojuspumpade paigaldamine
  • Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine

 

Õpingute läbimisel õppija:

  • tunneb hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide tööpõhimõtteid ja paigaldusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks arvestades;
  • oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest vajades juhendamist keerulisemate, vastutust nõudvate tööde tegemisel;
  • paigaldab projektist lähtuvate nõuete kohaselt hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi torustikud ja nende juurde kuuluvad seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid;
  • osaleb töörühma liikmena kaugkütte välisvõrkude torustikke ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamisel, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid;
  • paigaldab ja hooldab õigusaktidega määratud pädevuse piires erinevat tüüpi soojuspumpasid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid;
  • hooldab ja vajadusel remondib objekti hooldusjuhendis etteantud nõuete kohaselt hoone kütte- ja jahutussüsteemi, tagades nii süsteemide vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele;
  • kasutab ergonoomilisi, energiasäästlikke ja ohutuid töövõtteid ning isikukaitsevahendeid, järgides kõikides tööprotsessietappides töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, tööohutusnõudeid;
  • on avatud koostööle, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.

 

Praktikavõimalused:

Ehituse, kinnisvara hooldusega, kütte- ja jahutussüsteemide paigalduse ning hooldusega tegelevad ettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal

 

Edasi õppe võimalused (erialad meie koolis):

  • Veevärgilukksepp (1 aasta 6 kuud)

 

Võimalikud töökohad:

Kinnisvara hoolduse ja kütte- ning jahutussüsteemide paigalduse ja hooldusega tegelevad ettevõtted Eestis kui ka välismaal, eraettevõtjana ehitusvaldkonnas.

Õppekava koos moodulite rakenduskavadega

Laborant, 3 aastat 

Laborant analüüsib ainete ja segude koostist ning omadusi keemiliste, füüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste analüüsi meetodite abil, kontrollib toorainete, reagentide, vaheproduktide, valmistoodangu, jäätmete, vee, õhu, mulla kvaliteeti,  töötab rangelt vastavalt metoodikatele ja juhenditele ning vastutab analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete täpse sissekandmise eest. Laborandi töö nõuab täpsust, korrektsust, iseseisvust, meeskonnatöö oskust ja vastutustunnet.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40% 

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi 

Õppeaeg: 3 aasta  

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Laborant, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • valmistab analüüsiks ette laboriseadmed ja –vahendid, kaalub, mõõdab ruumala, fikseerib mõõtmiste ja arvutuste tulemused;
  • loeb ja registreerib seadmete ja mõõteriistade näidud;
  • teeb metoodikatest lähtuvalt analüüse, kasutades erinevaid analüüsimeetodeid;
  • keemiliste analüüside läbiviimisel kasutab ohutuid töövõtteid, arvutab, töötleb ja dokumenteerib analüüsi tulemusi; 
  • võtab tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete esinduslikud proovid, identifitseerib proovid ja täidab proovivõtu protokolli.

 

Praktikavõimalused ja võimalikud töökohad:

Laborant töötab katselaborites (tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-, sünteesi- jt laborites). Võib leida tööd  tööstus-, keskkonnakaitse, teadus- uurimis-,  bioloogilistes jt laborites.

 

Edasi õppe võimalused

Maaler, 1 aasta 

Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist.

Õppekeel: eesti keel / vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune) 

Õppekohad: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Maaler, tase 4 esmane kutse). 

Õppekava

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;
  • valmistab ette aluspinnad lõppviimistluse tegemiseks, lähtudes aluspinna seisundist, järgides kasutatavate materjali tootjapoolseid juhendid ja tööde tehnoloogiat;
  • teostab ehitiste erinevate sise- ja välispindade lõppviimistluse (värvimine, lakkimine, õlitamine), järgides materjali tootjapoolseid juhendid ja tööde tehnoloogiat;
  • katab viimistletavad pinnad rullmaterjaliga (tapeedid, tekstiilmaterjalid), järgides materjali tootja etteantud juhiseid ja tööde tehnoloogiat;
  • oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime muutuvates olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;
  • järgib erinevate tööülesannete täitmisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

 

Maalri töökeskkond ja eripära:

Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. 2 Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes.

Maalri töövahendid:

Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne).

Maalri tööks sobivad isikuomadused:

Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis.

Praktikavõimalused:

  • ehitusettevõtted
  • kinnisvara korrashoiuga tegelevad ettevõtted

 

Edasiõppe võimalused:

  • Plaatija, tase 4
  • Müürsepp, tase 4
  • Krohvija, tase 4
  • Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4

Mäetööline, 1 aasta 

Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast.

Õppekeel: eesti keel / vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta 

Õppe alustamiseks tingimused: keskharidus ja mäetööline tase 4 kutse (või 1 aasta mäetöölise tööstaaži).

Õppetase: 5. taseme jätkuõpe

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 5. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mäetööline, tase 5).

Õpingute läbimisel õpilane:

  • mõistab ja rakendab mäetöölise kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides;
  • töötab iseseisvalt või meeskonna juhina: kaevandab, transpordib ja töötleb rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast, arvestades tööoperatsioonide eripäraga;
  • hindab mäeseadmete tehnilist seisundit ja teostab eeskirjade kohaselt korralisi hooldustöid ja pisiremonti;
  • kontrollib mäetöödel kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist, järgides kehtestatud nõudeid;
  • juhendab kaastöötajaid ja võtab vastutuse teiste töötulemuse ning ohutuse eest, pakub probleemide lahendusi.
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Mäetööline tase 5 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Mäetöölised töötavad allmaatöödel, karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel.

Edasiõppe võimalused:

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

Mäetööline, 1 aasta 6 kuud 

Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta 6 kuud 

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mäetööline, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • mõistab ja rakendab mäetöölise kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides;
  • töötab iseseisvalt või meeskonna juhina: kaevandab, transpordib ja töötleb rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast, arvestades tööoperatsioonide eripäraga;
  • hindab mäeseadmete tehnilist seisundit ja teostab eeskirjade kohaselt korralisi hooldustöid ja pisiremonti;
  • kontrollib mäetöödel kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist, järgides kehtestatud nõudeid;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Mäetööline tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Mäetöölised töötavad allmaatöödel, karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel.

Edasi õppe võimalused 

  • Mäetööline tase 5, jätkuõpe
  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

Mäetööline, 3 aastat 

Mäetöölised on oskustöötajad, kes kaevandavad (väljavad), transpordivad ja töötlevad rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast jm. Mäetööliste tööülesanded hõlmavad mäemassiivi puurimist, maavara katvate katendi eemaldamist, lõhketööde ettevalmistamist, kombainväljamist, kaevandusala toestamist ning valgustusseadmete, toitekaablite, vee kõrvaldamise pumpade ja vajadusel tuulutustorude ja/või tõkete paigaldamist. Mäetöölise täpsemad tööülesanded sõltuvad ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat 

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mäetööline, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • mõistab ja rakendab mäetöölise kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides;
  • töötab iseseisvalt või meeskonna juhina: kaevandab, transpordib ja töötleb rikastusvabrikutes ja laadimiskompleksides liikuvmehhanismide, tehnilise varustuse ja mäemasinate abil maavara, kaevist, pinnast, arvestades tööoperatsioonide eripäraga;
  • hindab mäeseadmete tehnilist seisundit ja teostab eeskirjade kohaselt korralisi hooldustöid ja pisiremonti;
  • kontrollib mäetöödel kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist, järgides kehtestatud nõudeid;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Mäetööline tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Mäetöölised töötavad allmaatöödel, karjääritöödel, või muudel nende töödega sarnanevatel tegevusaladel nt allmaarajatiste, vundamentide, teede ja tunnelite rajamisel.

Edasiõppe võimalused:

  • Mäetööline tase 5, jätkuõpe
  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

Mehhatroonik, 1 aasta

Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond.
Mehhatroonik on oskustööline, tema peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete, süsteemide ja alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Ta häälestab tööjuhendi alusel mehhatroonilisi süsteeme, kasutades selleks sobivaid kontroll- ja mõõtevahendeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub mehhatroonik etteantud tööjuhendist, tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: keskharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mehhatroonik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • koostab ja paigaldab erinevate tehnoloogiliste protsessidega seotud mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme, järgides asjakohaseid tööjuhiseid ja tehnoloogilises dokumentatsioonis etteantud nõudeid;
  • hooldab ja remondib mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme vastavalt hoolduskavale, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid;
  • täidab tööülesandeid iseseisvalt ja nõuetekohaselt tavapärastes olukordades ning töötab kliendikeskselt ja organiseeritult, järgides tööohutuse-, elektriohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Mehhatroonik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktikavõimalused ja võimalikud töökohad:

Mehhatroonik töötab mehhatroonika-, aparaaditööstuse või elektroonika valdkonna ettevõttes.Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm mehhatroonikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid.

Edasiõppe võimalused:

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Tootmiaautomaatik, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Mehhatroonik, 3 aastat 

Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. 
Mehhatroonik on oskustööline, tema peamine tööülesanne on mehhatrooniliste seadmete, süsteemide ja alamsüsteemide koostamine, kasutamine ja testimine, kindlustamaks nende tõrgeteta toimimise. Ta häälestab tööjuhendi alusel mehhatroonilisi süsteeme, kasutades selleks sobivaid kontroll- ja mõõtevahendeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub mehhatroonik etteantud tööjuhendist, tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva, praktikabaas Jõhvis

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mehhatroonik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • koostab ja paigaldab erinevate tehnoloogiliste protsessidega seotud mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme, järgides asjakohaseid tööjuhiseid ja tehnoloogilises dokumentatsioonis etteantud nõudeid;
  • hooldab ja remondib mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme vastavalt hoolduskavale, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid;
  • täidab tööülesandeid iseseisvalt ja nõuetekohaselt tavapärastes olukordades ning töötab kliendikeskselt ja organiseeritult, järgides tööohutuse-, elektriohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Mehhatroonik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktikavõimalused ja võimalikud töökohad:

Mehhatroonik töötab mehhatroonika-, aparaaditööstuse või elektroonika valdkonna ettevõttes.Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm mehhatroonikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid.

Edasiõppe võimalused 

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Tootmiaautomaatik, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine: sõiduautotehnik), 2 aastat 

Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine: sõiduautotehnik) diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele ning tehnilistele joonistele, vastutab oma töö tulemuste eest. Töötamisel järgib keskkonnasäästlikke töövõtteid, tööohutuse  ja  töötervishoiu nõudeid ning kasutab materjale säästlikult.  Töös on olulised koostöö ja osalemine  meeskonnatöös  ning oma pädevuse piires teiste töötajate juhendamine.  Mootorsõidukitehnik käitub  vastastikust suhtlemist toetaval viisil, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid. Mootorsõidukitehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide jt. juhendmaterjalide kasutamist. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine.
Kutseõppe valikained laiendavad erialaseid kompetentse ja suurendavad kutseõppe lõpetaja konkurentsivõimet tööturul. Valikainete kaudu on võimalik arendada  võõrkeeleoskust, IKT alaseid kompetentse, omandada keevituse- ja tuletöö teadmised jne.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Narva, Jõhvi

Õppeaeg: 2 aastat

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik), tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam.

Õpingute läbimisel õpilane:

  • väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
  • töötab iseseisvalt, diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid/masinaid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele, vastutab oma töö tulemuste eest;
  • töötab kasutades keskkonnasäästlikke ja ergonoomilisi töövõtteid ning järgides töökultuuri, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning materjali säästlikku kasutamist;
  • planeerib oma tööprotsessi eesmärgipäraselt, täidab tellimustööd kvaliteetselt ja õigeaegselt;
  • teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja kasutab peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel

 

Praktikavõimalused:

  • Praktikaettevõtted on valdavalt Ida-Virumaal tegutsevad sõidukite hoolduse ja remonttööde teenust pakkuvad ettevõtted.
  • Praktikat võib sooritada EU liikmesriigis õppija omal valikul ning kandideerides Erasmus+  või Archimedese praktikaprogrammides.

 

Edasi õppe võimalused:

  • Täiendõppeosakonna kursused

 

Lisaks kõrgkoolis:

  • Tallinna Tehnikaülikool (TalTech): Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)
  • Tallinna Tehnikakõrgkool: Autotehnika

 

Võimalikud töökohad:

Mootorsõidukitehnik võib leida endale motiveeriva töökoha autotöökodades ja esindustes nii Ida-Virumaal, kui ka Eesti.

Mootorsõidukitehnik, 3 aastat 

Mootorsõidukitehnik diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele ning tehnilistele joonistele, vastutab oma töö tulemuste eest. Töötamisel järgib keskkonnasäästlikke töövõtteid, tööohutuse  ja  töötervishoiu nõudeid ning kasutab materjale säästlikult.  Töös on olulised koostöö ja osalemine  meeskonnatöös  ning oma pädevuse piires teiste töötajate juhendamine.  Mootorsõidukitehnik käitub  vastastikust suhtlemist toetaval viisil, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid. Mootorsõidukitehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide jt. juhendmaterjalide kasutamist. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine.

Kutseõppe valikained laiendavad erialaseid kompetentse ja suurendavad kutseõppe lõpetaja konkurentsivõimet tööturul. Valikainete kaudu on võimalik arendada  võõrkeeleoskust, IKT alaseid kompetentse, omandada keevituse- ja tuletöö teadmised jne.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva, praktikabaas Jõhvis

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Mootorsõidukitehnik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
  • töötab iseseisvalt, diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid/masinaid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele, vastutab oma töö tulemuste eest;
  • töötab kasutades keskkonnasäästlikke ja ergonoomilisi töövõtteid ning järgides töökultuuri, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning materjali säästlikku kasutamist;
  • planeerib oma tööprotsessi eesmärgipäraselt, täidab tellimustööd kvaliteetselt ja õigeaegselt;
  • teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja kasutab peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel

 

Praktikavõimalused:

  • Praktikaettevõtted on valdavalt Ida-Virumaal tegutsevad sõidukite hoolduse ja remonttööde teenust pakkuvad ettevõtted.
  • Praktikat võib sooritada EU liikmesriigis õppija omal valikul ning kandideerides Erasmus+  või Archimedese praktikaprogrammides.

 

Edasi õppe võimalused:

  • Täiendõppeosakonna kursused

 

Lisaks kõrgkoolis:

  • Tallinna Tehnikaülikool (TalTech): Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Virumaa)
  • Tallinna Tehnikakõrgkool: Autotehnika

 

Võimalikud töökohad:

Mootorsõidukitehnik võib leida endale motiveeriva töökoha autotöökodades ja esindustes nii Ida-Virumaal, kui ka Eesti.

Müürsepp, 1 aasta 

Müürsepp laob kiviseinu ehitusobjektil. Head müürseppa hinnatakse tema tehtud tööde järgi.
Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste/konstruktsioonide ladumine, taastamine ja ümberehitamine.
Müürsepa töö nõuab head tervist ja füüsilist vastupidavust, normaalset nägemist ning kõrgusekartmatust. Müürsepa töö on hästi tasustatud. Töö ei sobi inimesele, kellel on tolmuallergia või astma.

Õppekeel: eesti keel / vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune) / töökohapõhine

Õppekohad: Narva

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Müürsepp, tase 4 esmane kutse).

Õpingute läbimisel õpilane:

  • väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;
  • oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime erinevates olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;
  • laob erinevatest kivimaterjalidest müüritisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides ehitusprojekti, tootjapoolseid paigaldusjuhendeid ja etteantud kvaliteedinõudeid;
  • teeb juhendamisel müüritise ümberehitus- ja parandustöid, arvestades tööülesannet, müüritise seisukorda, kasutades sobivaid töövahendeid ja võtteid;
  • järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
  • kasutab tööks vajaliku info leidmiseks asjakohaseid digivahendeid ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms)

Tööga toimetulek eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, käelist osavust, koormuse talumist, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalikud on tehniline taip ja hea koordinatsioon.

Praktikavõimalused:

  • ehitusettevõtted
  • kinnisvara korrashoiuga tegelevad ettevõtted

Edasiõppe võimalused:

  • Plaatija, tase 4
  • Maaler, tase 4
  • Krohvija, tase 4
  • Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4

Plaatija, 6 kuud 

Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. 
Plaatija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. 

Õppekeel: vene

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik / õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 6 kuud

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Plaatija, tase 4 esmane kutse). 

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Plaatija tööosad:

1. Pindade ettevalmistamine 

  • Pindade puhastamine 
  • Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine

2. Pindade plaatimine 

  • Pindade ettevalmistamine 
  • Plaadi jaotuskavandi koostamine 
  • Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 
  • Plaaditud pindade vuukimine 
  • Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 
  • Plaaditud pindade remontimine 
  • Töö käigus tekkinud vigade parandamine 

3. Energiatõhus ehitamine

Plaatija töökeskkond ja eripära:

Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust.

Plaatija töövahendid:

Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne).

Plaatija tööks sobivad isikuomadused:

Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis.

Praktikavõimalused:

Ehitusettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal

Edasi õppe võimalused (erialad meie koolis):

  • Maaler (1 aasta)
  • Krohvija (1 aasta)

 

Võimalikud töökohad:

Ehitusviimistlusega tegelevad ettevõtted Eestis kui ka välismaal, eraettevõtjana ehitusvaldkonnas.

Puidupingioperaator, 1 aasta 

Puidupingioperaator on oskustöötaja, kes töötab mööblitööstuse või puidutöötlemise ettevõtetes. Tema töö eesmärgiks on puidust või puidupõhistest materjalidest toorikute töötlemine, mida ta teeb sõltuvalt tasemest kas erinevatel üheoperatsioonilistel puidutöötlemise tööpinkidel või mitmeoperatsioonilistel puidutöötlemisseadmetel või CNC puidutöötlemiskeskustel. Ta tunneb oma töös kasutatavate puidutöötlemise tööpinkide ja seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutatavate puit- ja puidupõhiste materjalide omadusi ning toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid.

NB! Erialale on oodatud õppima õppijad, kes pole lõpetanud põhikooli või on lõpetanud põhikooli lihtsustatud õppekava järgi (LÕK).

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik / õhtune) 

Õppekohad: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 3. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhihariduse nõudeta

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 3. taseme kutseeksami (kutsestandard: Puidupingioperaator, tase 3).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Puidupingioperaatori kutsealal on välja töötatud kutsestandardid kahel EKR tasemel:

  • Puidupingioperaator, tase 3
  • Puidupingioperaator, tase 4

Selles kutsestandardis kirjeldatakse puidupingioperaator, tase 3 kutsealast kompetentsust.

Puidupingioperaator, tase 3 valmistab puidust ja puidupõhistest materjalidest toorikutest detaile üheoperatsioonilistel tööpinkidel.
Ta juhindub oma töös etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist ning vastutab oma töö kvaliteetse tulemuse eest.
Keerulisemate tehnoloogiliste operatsioonide puhul võib vajada juhendamist.

Antud kutsega seotud kompetentsi – „Puidu ja puidupõhiste materjalide mehaaniline ja lõiketöötlemine tööpinkidel“ tegevusnäitajateks on:

  • Tutvub tööülesande täitmiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooniga ning veendub, et see on selge ja arusaadav. Vajadusel täpsustab tööülesande sisu.
  • Korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma vahetu töökoha, pidades silmas töödeldavate toorikute mõõtusid, kogust ja kvaliteeti ning optimaalset materjalikasutust, samuti töötlemiskeerukust ja tööpingi võimalusi.
  • Kontrollib, et töökoha vahetu lähedus on korras ja ohutu. Töötervishoiu- ja ohutusnõudeid silmas pidades veendub, et tööks vajalikud isikukaitsevahendid (prillid, kindad, turvajalanõud jm) on olemas ja korras.
  • Organiseerib töökohta tehnilisele dokumentatsioonile vastavad toorikud ning detailide ladustamiseks vajaliku transportvahendi (kaubaalus, käru jm). Kontrollib üle töötlemiseks vajalike abimaterjalide (liim, servakant, spoon jm) olemasolu ning nende vastavuse tehnilise dokumentatsiooni nõuetele. Kontrollib üle šabloonide ja rakiste korrasoleku.
  • Vaatab üle ja veendub tööpingi tööorgani, mõõte- ja kaitseseadmete ning jäätmeärastuse süsteemi korrasolekus. Kontrollib üle tehnoloogiaprotsessis vajalike parameetritega suruõhu, tööorgani töötemperatuuri jm nõuetele vastavuse, tööpingis paiknevate lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide vastavuse tehnilisele dokumentatsioonile ning nende korrasoleku.
  • Seadistab etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist lähtudes, šabloone, rakiseid ja mõõteseadmeid kasutades tööpingi. Mehaanilisel töötlemisel seadistab tehnoloogiale vastavad parameetrid (temperatuur, surve jm). Lõiketöötlemisel valib ja paigaldab sobiva lõikeriista ja lihvmaterjali ning seadistab pingi proovitoorikuid kasutades.
  • Valmistab tööpingil mehaanilise (koostab spoonisärki, pressib, servapealistab jms.) või lõiketöötlemise teel (saeb, hööveldab, puurib, freesib, treib, lihvib) toorikuid, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid.
  • Hindab pisteliselt töö käigus detaili vastavust tehnilises dokumentatsioonis antud mõõtudele ja kvaliteedinõuetele, kontrollides visuaalselt või kasutades selleks mõõtevahendeid, kaliibreid, etalondetaile jms.
  • Ladustab detailid neid vigastamata, ohutult ja järgneva tehnoloogias ettenähtud operatsiooni tarvis käepäraselt. Vajadusel puhastab detailid täiendavalt enne ladustamist.

Puitkonstruktsioonide ehitus, 3 aastat 

Õppekeeled: 2024/2025. õppeaastal avatakse 100% eestikeelne rühm.

eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskharidusõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 
Õpingute lõppemisel omandatakse kutsekeskharidus (keskharidus 12.klassi ja eriala).

Õppekava koostamise aluseks on ehituserialade riiklik õppekava, mille läbimisel õpilane väärtustab valitud kutset ja eriala; on kursis omandatud kutse arengusuundadega; ehitab ja paigaldab kvaliteedinõuete kohaselt puitmaterjalist kande- ja kattekonstruktsioone ning sise- ja väliselemente (uksed, aknad, trepid jne); ehitab ja püstitab juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest puitmaju; järgib töö kavandamisel, ettevalmistamisel, kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

Õppekavale võib õppima asuda põhiharidusega või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kutseeksamid.

Õpingute läbimisel omandatavad kvalifikatsioonid:

Põhiõpingute moodulite 1-12 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid. Põhiõpingute moodulite number 1–12 ja valikõpingute mooduli number 25 õpiväljundite saavutamisel ja tingimusel, et praktika on toimunud täies mahus palkmaja ehitusega tegelevas ettevõttes omandatakse kutsele „Palkmajaehitaja, tase 4” vastavad kompetentsid.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimesteleRohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Sisetööde elektrik, 2 aastat 

Elektrik on spetsialist tööstus- ja olmeenergeetika valdkonnas. Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalisepingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist).

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Narva, Jõhvi

Õppeaeg: 2 aastat 

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Sisetööde elektrik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest energeetika ja elektriala valdkonnas;
  • paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut,järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • paigaldab ja hooldab oma pädevuse piires lihtsamaid kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge seadmeid (sh automaatikaseadmeid) tagades paigaldise tehnilise korrasoleku ja kasutamise ohutuse;
  • viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid, järgides etteantud käidukava ning tööohutus- jaelektriohutusnõudeid.
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Sisetööde elektrik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Tööstusettevõtted, soojus-ja elektrijaamad, erinevad elektritöödega tegelevad ettevõtted, iseseisev ettevõtja, muud äriühingud.

Edasi õppe võimalused 

  • Tootmisautomaatika, jätkuõpe; 
  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Sisetööde elektrik, 3 aastat 

Elektrik on spetsialist tööstus- ja olmeenergeetika valdkonnas. Sisetööde elektrikud paigaldavad ja hooldavad kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalisepingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist).

Õppekeeled: 2024/2025. õppeaastal avatakse 100% eestikeelne rühm.

eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat 

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Sisetööde elektrik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest energeetika ja elektriala valdkonnas;
  • paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut,järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;
  • paigaldab ja hooldab oma pädevuse piires lihtsamaid kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge seadmeid (sh automaatikaseadmeid) tagades paigaldise tehnilise korrasoleku ja kasutamise ohutuse;
  • viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid, järgides etteantud käidukava ning tööohutus- jaelektriohutusnõudeid.
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Sisetööde elektrik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Tööstusettevõtted, soojus-ja elektrijaamad, erinevad elektritöödega tegelevad ettevõtted, iseseisev ettevõtja, muud äriühingud.

Edasi õppe võimalused 

  • Tootmisautomaatika, jätkuõpe; 
  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, 1 aasta 

Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik tegeleb sõidukite värvkatte, salongi sisustuse ning  mootoriruumi  puhastamisega ja hooldamisega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga. Rehvitööde hooajal võib sõidukite pindade hooldaja teha sõidukitele rehvitöid. Rehvitööde käigus vahetab rehve ja teeb sellega kaasnevaid töid.

NB! Erialale on oodatud õppima õppijad, kes pole lõpetanud põhikooli või on lõpetanud põhikooli lihtsustatud õppekava järgi (LÕK).

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine 

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 3. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhihariduse nõudeta

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 3. taseme kutseeksami (kutsestandard: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega, kasutades asjakohaseid seadmeid ning tehnoloogiaid;
  • võib sõidukite pindade hooldaja teha sõidukitele rehvitöid; 
  • oskab kasutada rehvitöödel vajalikke materjale, käsitleda ohutult seadmeid ja tööriistu ning planeerida, teostada ja hinnata oma tööd;
  • rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid, juhindub töö tegemisel töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest.

 

Praktikavõimalused:

Eriala omandamine toimub koolis ja ettevõttes praktikal. Praktikaettevõtted on valdavalt Ida-Virumaal tegutsevad sõidukite hoolduse ja remonttööde teenust pakkuvad ettevõtted.

Edasi õppe võimalused:

Täiendõppeosakonna kursused

Võimalikud töökohad:

Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib leida endale motiveeriva töökoha autotöökodades ja esindustes.

Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, 1 aasta 

Taastuvenergia süsteemide paigaldaja töö eesmärk on tagada paigaldatud süsteemide töökindlus ja projektile (sh tarbija vajadustele) vastavus:

  • päikeseelektrisüsteemide paigaldaja paigaldab ja hooldab paneele, kilpe (jaotus- ja juhtimiskeskusi), invertereid jm seadmeid ning süsteeme, millega toodetakse taastuvast energiaallikast – päikesest – elektrit;
  • elektertuulikute paigaldaja monteerib tuulikuid, kilpe, invertereid, kontrollereid jm elektriseadmeid, millega toodetakse taastuvast energiaallikast – tuulest – elektrienergiat;
  • paigaldaja teeb ehitus- ja kaabeldustöid ning montaaži- ja hooldustööd järgides eelnevalt koostatud projekti, tööjoonist või tootja paigaldusjuhendit.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik / õhtune)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 1 aasta 

Õppetase: 4. tase (kutseõppe jätkuõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: õppima võivad asuda kutseharidusega isikud, kes omavad 4. taseme kutset või neile vastavaid kompetentse järgmistel kutsealadel: automaatik, elektrik, sisetööde elektrik, mehhatroonik, automaaikasüsteemid, elektriseadmed ja süsteemid.

Õppekava

Arenguvõimalused: kõrgkooli õppima asumine, enesetäiendamine ja koolitused.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Tisler, 3 aastat 

Tisler on oskustööline kes, kasutades käsitööriistu ja puidutöötlemise masinaid, oskab  valmistada, remontida ja dekoreerida puidust mööblit ning mööbli puitosi. Valmistab  puidust aknaid, uksi ning treppe. Tisler seadistab puidutöötlemismasinaid vastavalt töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendel masinatel, oskab lugeda tööjooniseid. Tisler oskab korraldada enda tööd ja tuleb toime tööaja planeerimisega, väärtustab valitud kutset ja eriala. Tisleritööd iseloomustab pigem iseseisev tegutsemine, mis nõuab oskust oma tegevust kavandada. Tisleritöö võib olla samal ajal nii loominguline kui ka rutiinne. Ühelt poolt võib tisler töötada disainitud ainueksemplaridega, mis eeldavad loomingulist lähenemist, teiselt poolt tuleb täita rutiinsemaid ülesandeid, näiteks seeriatoodangu puhul sarnaste puitdetailide valmistamist.

Õppekeel: eesti keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskharidusõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Tisler, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute lõppemisel omandatakse kutsekeskharidus (keskharidus 12.klassi ja eriala).

Arenguvõimalused: rakenduskõrgkooli õppima asumine, enesetäiendamine ja koolitused

Tootmisautomaatik, 1 aasta 

Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid.

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppe alustamiseks tingimused: keskharidus ja kutseharidus (elektrik, mehhatroonik jm)

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Automaatik, spetsialiseerumisega Tootmisautomaatika, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • automaatikute erioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad elektri-, pneumo- ja hüdroautomaatika tundmine;
  • automaatik teeb paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt juhendite, eeskirjade, projektdokumentatsiooni (eelnevalt koostatud projektide, tööjooniste) või tootja paigaldusjuhendite järgi;
  • töös tuleb kasuks PLC-programmeerimise oskus;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Tootmisautomaatik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja –süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid.

Edasiõppe võimalused: 

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Turvasüsteemide tehnik, 1 aasta 

Turvasüsteemide tehnik, tase 4 tööks on turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste ehitamine ja hooldamine. 

Õppekeel: eesti keel / vene keel

Õppeliik: 4. taseme jätkuõpe

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (paindlik graafik)/ töökohapõhine õpe

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppe alustamiseks tingimused: õppima võivad asuda kutseharidusega isikud, kes omavad 4. taseme kutset või neile vastavaid kompetentse järgmistel kutsealadel: automaatik, elektrik, sisetööde elektrik, mehhatroonik, automaaikasüsteemid, elektriseadmed ja süsteemid.

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Turvasüsteemide tehnik, tase 4).

Õpingute läbimisel õpilane:

  • paigaldab seadmeid ja kaableid, kasutades sobivaid installatsioonimaterjale, arvestades tootjate juhendeid, standardeid ja nõudeid, 
  • dokumenteerib teostatud paigaldus- ja ehitustööd vastavalt kehtestatud korrale.
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Turvasüsteemide tehnik tase 4 kutse omandamiseks (eksam sooritatakse eesti keeles).

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad: turvasüsteemide hooldus- ja paigaldusfirmad

Edasi õppe võimalused 

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Tootmisautomaatik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Veevärgilukksepp, 1 aasta 

Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes.

Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Kinnistusiseste välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisandub torustike aluste rajamine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid.

Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse omaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav veevärgilukksepp juhendamist.

Õppekeel: eesti keel, vene keel

Õppevorm: töökohapõhine õpe

Õppekohad: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

ÕPPEKAVA

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse). 

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Tööosad

Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine:

  • Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine
  • Läbiviikude tegemine
  • Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine
  • Torustike paigaldamine
  • Survestamine ja kvaliteedikontroll
  • Isolatsioonitööde tegemine
  • Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine
  • Veetöötlusseadmete paigaldamine
  • Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine
  • Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine

Välistrasside ja rajatiste ehitamine

  • Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine
  • Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine
  • Välisveetorustike seadmete paigaldamine
  • Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine
  • Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine
  • Survestamine ja mõõtmistööde tegemine
  • Kraavkaeviku tagasitäitmine

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine

  • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine
  • Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine

 

Töö keskkond ja eripära

Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Töövahendid

Veevärgilukksepp kasutab töö tegemisel tõstukit, pinnasevibraatorit, ketaslõikurit, akutrelll, vibrotrelli, torukeermestusseadmeid, presse toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaate, plekikääre, ehitusnuga, mõõtmisvahendeid, tange ja rakiseid jne.

Tööks vajalikud isikuomadused

Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus.

Kutsealane ettevalmistus

4. taseme veevärgilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täismahus.

Enamlevinud ametinimetused

Santehnik, torulukksepp.

Veevärgilukksepa kutseoskused ja nõudeid on kirjeldatud Veevärgilukksepa kutsestandardis.

Arenguvõimalused: võimalus sooritada kvalifikatsioonieksam vastavalt EL nõudmistele.

Praktikavõimalused:

Ehitusettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal

Edasi õppe võimalused (erialad meie koolis):

Võimalikud töökohad:

Veevärgilukksepaga tegelevad ettevõtted Eestis kui ka välismaal, eraettevõtjana ehitusvaldkonnas.

Ventilatsioonisüsteemide lukksepp, 1 aasta 

Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne).

Õppekeel: vene keel

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (õhtune)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 1 aasta

Õppetase: 4. tase (kutseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam.

Õpingute läbimisel õpilane:

  • tunneb hoonesisese ventilatsioonisüsteemi tööpõhimõtet ja paigaldusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid;
  • oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest vajades juhendamist keerulisemate, vastutust nõudvate tööde tegemisel;
  • paigaldab projektist lähtuvate nõuete kohaselt hoonesisese ventilatsioonisüsteemi torustikud ja nende juurde kuuluvad seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid;
  • hooldab ja vajadusel remondib objekti hooldusjuhendis etteantud nõuete kohaselt hoone ventilatsioonisüsteemi, tagades nii süsteemi vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele;
  • töötab tulemuslikult, järgides energiatõhusa ehitamise, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
  • on avatud koostööle, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.

 

Praktikavõimalused:

  • Ehituse, kinnisvara hooldusega, ventilatsioonisüsteemide paigalduse ning hooldusega tegelevad ettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal

 

Edasi õppe võimalused:

  • Veevärgilukksepp (1 aasta 6 kuud)
  • Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp (1 aasta)

 

Võimalikud töökohad:

Ehituse, kinnisvara hooldusega, ventilatsioonisüsteemide paigalduse ning hooldusega tegelevad ettevõtted nii piirkonnas, üle eesti kui ka välismaal.

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimesteleRohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Automaatik, 3 aastat 

Automaatikud on oskustöötajad, kelle põhitegevus on automaatikasüsteemide, -komponentide ja –seadmete paigaldamine ja käitamine. Tootmisautomaatika ettevõtetes kasutavad nad elektro-, pneumo- ja/või hüdroautomaatika vahendeid, ehitusautomaatika ettevõtetes spetsiifilist seadmestikku ja aparatuuri.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Jõhvi

Õppeaeg: 3 aastat 

Õppetase: 4. tase (kutsekeskhariduseõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Sisseastumise tingimused: sisseastumiskatse

Õppekava

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Automaatik, tase 4).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 

Õpingute läbimisel õpilane:

  • teeb paigaldus- ja hooldustöid iseseisvalt juhendite, eeskirjade, projektdokumentatsiooni (eelnevalt koostatud projektide, tööjooniste) või tootja paigaldusjuhendite järgi; 
  • võtab oma töös arvesse energiatõhususe, säästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid;
  • tööga võib kaasneda kaastöötajate juhendamine ning klientide nõustamine seadme kasutuse ja hoolduse osas. 
  • töö eeldab suhtlemist elektrikutega, tehnoloogidega, IT- ja sidespetsialistidega jm;. 
  • automaatik spetsialiseerub tootmis- või ehitusautomaatikale;
  • IVKHK lõpetades võib sooritada kutseeksami Automaatik tase 4 kutse omandamiseks.

 

Praktika võimalused ja võimalikud töökohad:

Tootmisautomaatikale spetsialiseerunud automaatik töötab protsesside, tootmisseadmete ja –süsteemide automatiseerimisega tegelevates ettevõtetes. Ta reguleerib, juhib ja kontrollib elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete-, masina-, veevarustuse- ja põllumajandustööstuse jm automaatikasüsteeme. Ta täidab ka tootmisseadmete ja robotite paigaldamise, hooldamise ja käitamisega seotud tööülesandeid. 

 

Edasi õppe võimalused 

  • Taastuvenergia tehnoloogia ja seadmete paigaldaja, jätkuõpe
  • Turvasüsteemide tehnik, jätkuõpe
  • Kõrgharidus TalTech’is (Inseneriteaduskond)

 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele. Rohkem infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehel SIIN.

Lisainfo: