Inseneriakadeemia

Tehnoloogia arengut ja rohepöörde tulevikutrende arvestades kasvab vajadus inseneride järele pikaajaliselt, mistõttu vajab tehniliste erialade tööjõupuudus süsteemset ja laiahaardelist lähenemist. Selleks, et saavutada positiivset muutust, on vajalik veelgi tihendada koostööd avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate vahel, samuti eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. 

Hariduse ja tööturu tihedamaks sidumiseks ning noorte õpivalikute suunamiseks on Eesti riik käivitanud Euroopa Liidu tõukefondide toel inseneriakadeemia. Inseneriakadeemia eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. 

Inseneriakadeemia tulemusena:  

• tõuseb insenerihariduse kvaliteeti nii kutse- kui kõrghariduses, et lõpetajad vastaksid enam tööturu ootustele;  

• väheneb insenerihariduse katkestamismäär;  

• suureneb naiste osakaal inseneeria erialadel;   

• täienevad üldhariduse õppekavad MATIK-õppega;  

• muutub inseneeria eriala ja haridus populaarsemaks.

Aastatel 2023-2029 suunab Eesti riik inseneriakadeemiasse ca 39,4 miljonit eurot tõukefondide vahendeid. Sarnaste sihtide ja sihtrühmade tõttu on loodud inseneriakadeemiale ja IT Akadeemiale ühised toetusmeetmed, mis lähtuvad haridustasemest. Mõlema akadeemia puhul on eriline tähelepanu tüdrukute ja naisüliõpilaste sihtrühmal. 

Inseneriakadeemias osalevad üheksa partnerkutsekooli: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Ehituskool, Pärnumaa KHK, Tartu Kunstikool ja Kuressaare Ametikool. Tegevuste elluviimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet.  

Inseneriakadeemia raames arendatakse inseneeria valdkonna ja valdkonnaga seotud interdistsiplinaarseid tasemeõppe õppekavasid ja mooduleid (sh kutsekeskharidus, 4. ja 5. taseme kutseõppe õppekavad, ühisõppekavad ja ühismoodulid), lähtuvalt osapoolte tagasisidest. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus 4.0 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Interdistsiplinaarsete õppekavade ja moodulite väljatöötamisel ja rakendamise toetamisel on oluline roll Tartu Kunstikoolil ja Kuressaare Ametikoolil tööstus- ja tootedisaini seisukohast. Õppekava arendustegevustesse kaasatakse kõrgkoolide, tööandjate, erialaliitude ja vilistlaste esindajad.   

Õpetamise võimekuse tagamiseks toetatakse inseneeria valdkonna (sh toote- ja tööstusdisaini) kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste koolituste (nt jooniste lugemine, BIM), eriala didaktika (sh lõimitud õpe) ja metoodika ning meeskonnatöö oskuste ja teadmiste arendamist. Selleks, et kutseõpetajal oleksid head praktilised teadmised valdkonnast ja töömaailmas toimuvast, võimaldatakse neile stažeerimist ettevõtetes ja vaba semestrit koos töötasu säilitamisega.  

Inseneeria erialal alustavaid kutseõpetajaid toetatakse sh pakutakse mentorlust, vähendatud tunnikoormust ja rohkem aega tundide ettevalmistamiseks või õppurite juhendamiseks. Alustavaid inseneeria erialade kutseõpetajaid toetatakse kuni kaks aastat.  

Koolisiseselt ja koolide üleselt korraldatakse seminare parimate praktikate jagamiseks. Samuti kaardistatakse kaasaegsed õppemetoodikad ja nende rakendamise näited. Luuakse õpijuhiseid jm materjale õpetajatele. Koolitustele jt õpetajate õpiüritustele kaasatakse ka teiste kutsekoolide inseneeria erialade õpetajaid.  

Inseneeria valdkonna erialade õpetamisse kaasatakse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteeti, täiendatakse ja võetakse kasutusele tegevuse 2.2 raames välja töötatud täienduskoolitus, töötatakse koostöös ülikoolidega välja täienduskoolituskursused (mikrokvalifikatsioon). Kursuste fookuses on erialane didaktika, õppijate juhendamine ja toetamine, tagasisidestamine jm mis toetavad praktikut õppetöö läbiviimisel. Väljatöötatud koolitusi pakutakse kutsekoolides õpetavatele või tulevikus õpetavatele praktikutele.  

Õppe katkestamise vähendamiseks pakutakse esimese aasta õppuritele sisseelamisprogrammi. Töötatakse välja ja rakendatakse õppijate mentorluse (õpetaja-õpilane) ja tuutorluse (õpilane-õpilane) põhimõtted kõikidele õppuritele. Õppijatele korraldatakse inspireerivaid õpilasüritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, üldõpingute moodulite laagrid jms).   

Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja paindlikud õpiteed, et kutsekeskhariduse õppijatel oleks võimalus sujuvalt jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel. Luuakse tingimused inseneeria erialadel kutse(kesk)hariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute sujuvaks jätkamiseks, sealhulgas tehes koostööd kõrgkoolidega. Näiteks kutsekeskhariduse lõpetaja saab kõrgkooli inseneeria erialale sisseastumisel eelise (vastuvõtul lisapunktid) või saab mõne õppeaine arvestatud.   

Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ raames.