Search
Close this search box.
Search
Close this search box.

Käimasolevad projektid

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on rahvusvaheliselt tegus, mitmekeelne, paindlikku elukestvat õpet pakkuv hariduskeskus, mis on avatud koostööle nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil. Oleme aktiivselt osalenud kooli arengut toetavates projektides nii koordinaatori kui ka partnerina.

Koolil on mitmekesised kogemused Euroopa Liidu programmide (Leonardo da Vinci,  Interreg, Comenius, Grundtvig, Erasmus+ jne) elluviimisel ja pikaajalise kogemusega projektijuhid, mis loob projektitööks kindla aluse. Rahvusvaheliste suhete korraldamise ning projektide väljatöötamise ja koordineerimisega tegeleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse turundusosakond. Suure panuse projektitegevustesse annavad ka teised kooli töötajad (osakonnajuhid ja õpetajad).

Täiendav keeleõpe (PRÕM) 

 

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– I Voor

1. Koka eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) koka eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

2. Pagari – ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

IVKHK pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

3. Turismikorralduse eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

IVKHK turismikorralduse eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

4. „Eesti Mäng” (toimus 2017)

Erineva kultuuritausta ja eri rahvusest noorte omavahelise suhtluse ja kultuuriteadlikkuse suurendamine läbi mängu.

5. Erialakeeltepäev (1. osa toimus 2017, 2. osa toimus 2018 õppeaastal)

Projekt võimaldab mitteformaalses õhkkonnas läbi mängulise tegevuse tõsta IVKHK noorte konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul, toetada hariduse rahvusvahelistumist ja parandada õppurite mobiilsust.

6. Mehhatroonikute õpilaste õppekäik Pärnusse ja Tallinnasse (toimus 2017)

Kavandatava lõimitud aine-ja keeleõppe läbiviimisega täiendava eesti keele õppe projekti käigus toetame mehhatrooniku eriala õpilaste eesti keele oskuse arendamist ja toimetulekut nii igapäevastes, kui ka tööalastes toimingutes ja situatsioonides, samas ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– II Voor

1. Eesti keele oskuse arendav õppereis Võru Kutsehariduskeskusse (toimus 2018 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha laborandi eriala õpilastele  lõimitud  keele-  ja  erialaõppe  läbiviimine  täiendava  eesti  keele  õppena praktikaprogrammi raames Räpina Aianduskoolis.

2. Turismikorraldus (toimus 2018 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoha turismikorralduse eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses (edaspidi Tartu KHK).

3. Eesti keele oskuse arendav õppereis Võru Kutsehariduskeskusse (toimus 2018 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoha turismikorralduse eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Võru Kutsehariduskeskus (edaspidi VKHK).

4. IVKHK eestikeelse pagar-kondiitri retseptide raamatu loomine (toimus 2018/2019 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoha pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala ning multimeedia eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena tõlketöö kaudu.

5. Mehhatroonika eriala õpilaste õppekäik Võru Kutsehariduskeskuses (toimus 2018 õppeaastal)

Lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine keeleõppe arendamise programmi raames on kavandatud läbi viia eestikeelses töökeskkonnas, eesmärkideks on anda võimalus omandada sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi, luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– III Voor

1. Keelekohvik (toimus 2018/2019 õppeaastal)

Täiendavat eesti keele õpet soovime korraldada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha kõikide õppevaldkondade vene õppekeelega põhikoolijärgsetes rühmades, esimesel ja teisel kursusel, s.t tehnikaõppe, IT-õppe, majandusõppe, teenindusõppe, tehnoloogiaõppe kõikide põhikooli baasil õppivate õpperühmade (Majutamine ja toitlustamine, Elektrienergia ja energeetika, Juuksuritöö- ja iluteenindus, Kaevandamine ja rikastamine, Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs, Elektroonika ja automaatika, Ehitus ja tsiviilrajatised,  Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus, Mehaanika ja metallitöö, Keemiatehnoloogia- ja protsessid,  Transporditeenused, Toiduainete töötlemine, Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)) õppijatele. Tegemist on kutseõppetasemega.

2. Töötoad ja meisterklassid koka erialal (toimus 2018 õppeaastal)

Täiendava eesti keele õppe eesmärk on koka eriala õpilaste erialase eesti keele oskuse parandamine, spetsiifilise terminoloogia omandamine restoraniköögi valdkonnas ja võimalus aktiivselt osaleda restoraniköögiteematilises töötoas. Lisaeesmärgiks on tööalaste kokkulepete saavutamine (praktikakoha leidmiseks jms), arendatatkse ka oskust esitleda ennast spetsialistina, kirjeldada oma erialaseid oskusi ja kogemusi.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– IV Voor

1. “Kutseõppija keelepagas” aabits

Planeeritud tegevus mõjutab eelkõige õppijaid ja on suunatud nendele õppijatele, kes alustavad oma õpinguid koolis õppeaastal 2020/2021. “Kutseõppija keelepagas” (aabits) aitab õppijatel paremini toime tulla eesti hariduse keskkonna, kooli eestikeelse keskkonna ja kooli tarkvaraga, mis on ainult eesti keeles kasutusel olemas.

2. Täiendav eesti keele õpe tekstiilikäsitöö eriala õpilastele

Tekstiilkäsitöö õppekavas puuduvad teeninduse, teenindusalase keele ja erialase eesti keele moodulid  ning õpilastel ei ole võimalust õppida ja harjutada teenindamist eesti keeles oma eriala raames, et pakkuda oma tooteid ja olla aktiivsed tööturul Eestis. Narvas korraldatakse iga-aasta laatasid, kuid suhtlemine seal toimub peamiselt vene keeles, kuna laatade külastajad on Narva ja selle lähiümbruse elanikud. Narva linnaga piirduvatel käsitöölistel on vähem võimalusi enesearenguks ja konkureerimiseks tööturul. Madala keeleoskuse ja keelepraktika puudumise tõttu puuduvad paljudel õppijatel (sh tekstiilikäsitöö eriala õpilastel) laatadel osalemise kogemus ja suhtlemine teiste käsitöölistega, mis takistab oluliselt kutsealast edasiteed, kuna sel juhul ei toimu erialast kogemuste vahetust. Õpilastel peab olema ka ettekujutus eesti rahvuslikust tekstiilkäsitööst mõistmaks kultuuride erinevusi ja sarnasusi, leidmaks kokkupuutekohti teistest rahvustest käsitöölistega. Õpilaste madal või vähene rääkimisoskus eesti keeles pidurdab integreerimist Eesti ühiskonda.  Täiendav eesti keele õpe toimub kombineeritud õppetööna: auditoorsed tööd keeleklubi vormis ja eesmärgistatud õppekäigud (Muhu Käsitööselts, Viljandi laat).  Auditoorne töö on vajalik selleks, et ette valmistada õpilased õppekäikudeks, värskendada mälu ja omandada vajalikku sõnavara nii erialasest kui ka teenindusalasest eesti keelest.

3. Täiendav eesti keele õpe logistika valdkonnas

Antud tegevuse eesmärkide täitmiseks on planeeritud:

  • auditoorne õppetöö (Järvamaa Kutsehariduskeskuse logistika valdkonna teoreetilistes ja praktilistes tundides osalemine),

  • eõppetöö (iseseisev töö Järvamaa Kutsehariduskeskuse Moodle keskkonnas)

  • mitteformaalne õppetöö (suhtlemine ja ajaveetmine üheskoos Järvamaa Kutsehariduskeskuse tugiõpilaste, tugiõpetajate ja keelekohviku külalistega)

  • Tartu ja Tallinna logistika valdkonnas tegutsevate ettevõtete külastus, kus eesti keel on suhtluskeel

  • kultuuriürituste külastamine  (Järvamaa muuseum, Türi laulukontsert, Tartu AHHAA Keskus, Ajakeskus Wittenstein Paides, Paide Muusika ja Teatrimaja, Kumu muuseum)

  • keelekohvikus osalemine

4. Reisimine, turism ja vaba aja veetmine

Narva õppekoha viienda taseme õppes õppivate reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna erialade õppijate ema- ja õppekeel on peamiselt vene keel, osaliselt ka eesti keel, kuid sellest ei piisa, õpilastel pole võimalust rääkida eesti keeles koolist väljaspool. Õppekava õppeväljundis räägitakse, et õpilane suhtleb eesti ja võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult erialastel teemadel. Kuna kutsehariduskeskuses õppimist alustavatel keskkooli lõpetajatel on eesti keele oskuse tase valdavalt nõutavast madalam, mida kinnitab ka statistika, peame vajalikuks leida lisavõimalusi õpilastele eestikeelses keelekeskkonnas viibimiseks ja täiendavaks keeleõppeks. Antud tegevuses on planeeritud kolm mitmepäevasi õppereisi erinevatesse linnadesse; Tartu, Pärnu ja Võru.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– välkvoor

1. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses

Ida-Virumaa õpilastele on eesti keele oskus väga tähtis, sest neil praktiliselt pole keelelist praktikat ja võimalust suhelda eesti keeles koolist väljaspool. Jõhvi õppekoha kutsekeskharidusõppes õppivate laotöötaja eriala õpilaste ema- ja õppekeel on vene keel. Õppekava õppeväljundis räägitakse, et õpilane suheldab eesti ja võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult erialastel teemadel. Tegelikult  kutseõppekeskuse õppimist alustavatel keskkooli  lõpetajatel on eesti keele oskuse tase valdavalt nõutavast madalam. On oluline  leida lisavõimalusi õpilaste eestikeeles keskkonnas viibimiseks ja täiendavaks keeleõppeks. 

Jõhvi õppekoha poolt valitud laotöötaja  eriala õpilased saavad aru eesti kõnekeelest, kuid neil on suhtlemisega probleem (pole võimalust harjutada ) ning ka erialaste tekstide lugemisega. 

Eelmise õppeaasta jooksul õpilastel oli – 32 tundi eesti keel teise keelena ja 56 tundi erialane eesti keel . Kokku aasta jooksul oli  56 tundi.   See on liiga vähe, et eesti keele oskus oleks heal tasemel. Õpilastel pole võimalusi tasuta õppida eesti keelt väljaspool kooli ruume. Tegevuse raames on planeeritud:

  • Auditoorne töö – erialase sõnavara laiendamine, töö erialaste tekstidega, grammatika kordamine, küsimuste esitamine ja vastamine, kuulamine jt. 

  • Mitteformaalne töö (õppekäik – Sillamäe sadam). AS Sillamäe Sadam (Silport) on Eestis suuruselt teine ja Balti riikides viies merekaubasadam, mis etendab üha kasvavat rolli Eesti ja eriti KirdeEesti transpordisüsteemis ning rahvusvahelises logistikas. Õppekäigu ajal õpilane: tutvub kaupade mahalaadimise ja vastuvõtmise protsessidega; näeb laotehnoloogiaid ja – seadmeid, näeb kaupade väljastamisel saadetiste üleandmise ja lähetamise põhimõtteid; näeb kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi. Õppekäik toimub eesti keeles ja see aitab õpilastel suurendada  erialase sõnavara omandamist, laiendada teadmisi antud valdkonnas ja  silmaringi.

  • Iseseisev töö materjalide komplekteerimine õpimappi ja eneseanalüüsi koostamine.

Tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Lisainfo: https://www.innove.ee/haridusprojektid/prom/

Sergei Jegorovtsev, projektijuht

sergei.jegorovtsev@ivkhk.ee

+372 5626 5707

Töökohapõhise õppe arendamine (PRÕM) 

 

PRÕM – “Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise“ programm.

1. Aastatel 2015-2022 laiendatakse PRÕM tegevuste toel töökohapõhise õppe võimalusi Eestis. Selleks: – loome täiendavaid töökohapõhise õppe õppekohti;

– õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks; – piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid.

2. Praktikategevuste toetamine praktika kavandamisel ja läbiviimisel. Selleks: – suurendame erinevate huvipoolte teadlikkust praktikavõimalustest ning panustame koostöö tugevdamisse; – maksame sõidu- ja majutustoetusi õpilastele, kes sooritavad oma praktika elukohast erinevas maakonnas.

Tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Lisainfo: https://harno.ee/kutse-ja-korghariduse-arendamine

      

                                               Projekt nr: 2020-1-EE01-KA102-077743

                                                            31.12.2020 – 30.12.2023

Projekti eesmärgiks on korraldada projekti jooksul kvaliteetsed õpiränded, mille kaudu suureneb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste ja töötajate konkurentsivõime; levitada nii Eesti kui välismaa õppijatele teavet parimate õppimistingimuste ja töötajate erialast arengut toetava ning rahvusvahelist koostööd arendava kooli kohta.

Projektis osalevad 2020/2021 õppeaastal põhihariduse baasil kutsekeskharidusõppes ja keskkooli baasil kutseõppes õppivate 2. ja 3. kursuse erialade  õppegruppide parimad õpilased:

  • tisler
  • ehitusviimistleja
  • kokk
  • pagar-kondiiter
  • IT süsteemide spetsialist
  • tarkvaraarendaja
  • juuksur
  • plaatija
  • laotöötaja
  • elektrik
  • mehhatroonik
  • mootorsõidukitehnik
  • multimeedia nooremspetsialist.

61 õpilast sooritab praktika ettevõtetes ja 16 õpilast sooritab praktika kutsekoolides. 27 motiveeritud töötajat sõidavad stažeerima.

Projekti raames toimub koostöö partneritega järgnevates riikides: Itaalia, Austria, Hispaania, Sloveenia, Läti, Leedu, Suurbritannia, Portugal, Prantsusmaa, Ungari.

Ehituse valdkonna praktikasüsteemi arendamine 

 

Projekti number: 2014-2020.1.05.20-0625

Algus- ja lõpptähtaeg: 01.02.2021-30.06.2023

Lühikirjeldus:

Ehitusvaldkond on üks selliseid, mille tulemusi ja mõju tajub iga inimene, isegi juhul kui ta otseselt valdkonda ei puutu. Projekti raames tulevad ehituserialasid õpetavatele erinevate regioonide koolidele appi valdkonna suurimad tegijad Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit, et koos arendada ehituserialade kutseõpet. Õpetajad saavad võimaluse värskendada oma kogemusi ettevõtetes töötades, koolid saavad uusi ja värskeid teadmisi valdkonna tipptegijatelt külalisloengute kaudu.

Projekti eesmärk:

Projekti eesmärk on kutseõppe praktilise õppe kvaliteedi parendamine koostöös töömaailmaga ning koolituspakkumise vastavuse suurendamine töömaailma vajadustele

Tegevused:

1. Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine
2. Õppeasutuse praktikasüsteemi arendamine
3. Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine
4. Õppejõudude ja õpetajate stažeerimine tööandjate juures
5. Praktikute kaasamine õppetöösse

Tulemused:

Projekti tulemused on: kutseõpetajate erialased teadmised on paranenud ; ettevõttepoolsed juhendajad on saanud ettevalmistuse praktika juhendamiseks; praktika korralduses on loodud kasutajauuringul põhinev kaasaegne praktika haldamise mudel ja seda on katsetatud õppijate ja juhendajatega ning see on valmis edasiarendusteks; kutseõppe õppe sisu ja -kvaliteet on erinevate koolides paranenud, ühtlustunud ja vastab rohkem töömaailma ootustele; tugevnenud on koolide ja ettevõtete vaheline koostöövõrgustik.

Maksumus: 65 870,56 EUR
Omaosalus:  0 EUR
Toetus: 65 870,56 EUR

Partnerid: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtete Liit, Tallinna Ehituskool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Kellele taotlus esitatakse: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projektijuht/kontaktisik: Tartu KHK meisterõpetaja Diana Eller / E-post: diana.eller@khk.ee

IVKHK kontaktisikud: Ander Sile, Ehituse- ja puiduerialade juht, e-post: ander.sile@ivkhk.ee 

Kutsevaliku õppe rakendamine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 

 

Projekti nr: 2014-2021.1.05.20-0083

Projekti kestvus: 01.08.2021 – 31.05.2023

Projekt on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra perioodi 2014–2021 finants-mehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” raames. Sihtrühmaks on madala haridustasemega noored, kes vajavad erialavaliku tegemiseks täiendavat õpet või nõustamist, õpingud katkestanud noored, erivajadusega noored ja noored, kes vajavad kutseõppega kohanemiseks enam aega.

Kutsevaliku õppe võimaldab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse tulnud noorel teha tutvust erinevate erialadega ning selle põhjal otsustada edasine haridustee või tööturule siirdumine. Õpe keskendub erialavalikuga seotud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste arendamisele.

Kutsevaliku õpe on tasemeõpe, millega omandatakse kutsehariduse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid ning valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule siirdumiseks. Õppe maht on 30 EKAP.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse eesmärk on toetada madala haridustasemega ja riskigruppi kuuluvate noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks peale põhikooli. Projekti eesmärgiks on kaasata kutsevaliku õppesse 84 noort. Kokku toimub 3 vastuvõtu perioodi:  juuni-august 2021, veebruar 2022 ja juuni-august 2022.

 

Sergei Jegorovtsev

Hübriidõpe ja õpetamine kutsekoolides. 

Projekt nr.2020-1-LV01-KA226-VET-094501

(02.05.2021 – 01.11.2022)

 

Projekti eesmärk: tõsta õpetajate digitaalsete pädevuste taset hübriidõppes, selgitada välja kõige tõhusamad ja uuenduslikumad õpetamismeetodid ja -vahendid, samuti parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks luua täpsed juhiseid/juhendid, millel on tasuta avalik juurdepääs.

Toimub kolm ühist koolitust õpetajatele:

– (Kreeka) “Virtuaalsed laborid ja kõige tõhusamad digitaalsed õppevahendid”

– (Eesti) „Kontaktõppe kõige tõhusamad meetodid, lähenemisviisid, vahendid;

– (Sloveenia) “Kvaliteetne haridusprotsess ja õpilaste õppeedukus.”

Koolitusi läbinud õpetajad muutuvad teadlikumaks ja enesekindlamaks tehnoloogiate suhtes. Oodatav mõju õpilastele: tõhusad meetodid ja kaasaegsed vahendid, mida kasutatakse õppetöös, mis muudavad õpilasi edukaks õppijateks ja mõjutavad positiivselt nende õppeedukust.

Partnerid:

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus – Eesti

PROFESIONĀLĀS IZGLĪTĪBAS KOMPETENCES CENTRS “RĪGAS VALSTS TEHNIKUMS – Läti

EPIMORFOTIKI KILKIS – Kreeka

IZOBRAZEVALNI CENTER PIRAMIDA MARIBOR – Sloveenia

VIESOJI ISTAIGA VILNIAUS JERUZALES DARBO RINKOS MOKYMO CENTRAS – Leedu

 

         

Info projektist:

Natella Mihhailova,

erialade juht (IT ja multimeedia)

natella.mihhailova@ivkhk.ee

+372 5347 9870

Toetav õpetamine läbi digimentorluse 

 

ESF meede „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus (2014-2020.1.2.1)“ raames viib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ellu projekti „Toetav õpetamine läbi digimentorluse“.

13.12.2021 – 30.06.2022

Kogu haridustegevus viidi 2020. aasta kevadel COVID19 pandeemia tõttu üle distantsõppele. Distantsõpe toimus elektrooniliselt Teamsi, Moodle’i ja Siseveebi kaudu.
Selgus, et peaaegu igas rühmas on õpilased, kes vajavad individuaalset lähenemist digioskuste arendamiseks. Probleemi lahendamiseks oli kirjutatud projekt „Toetav õpetamine läbi digimentorluseˮ.
Projekti eesmärk on luua ja rakendada 2022. aasta detsembriks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses digimentorlust, mis tagab võimaluse suurendada digiõppes osalenud õpilaste arvu ja parandada õpetamise kvaliteeti.

Projekti tulemused

– Tulemuslik kommunikatsioon õpetajate, mentorite ja tugikeskuse spetsialistide vahel
– Iga digituge vajav õpilane on märgatud ja saab digimentorlust õigel ajal
– Suureneb arenenud digioskustega õpilaste arv
– Arenenud digioskustega õpetajad mitmekesistavad õppemeetodeid
– Paraneb õpetamise kvaliteet

Projekti „Toetav õpetamine läbi digimentorluseˮ kaudu omandavad õpetajad mentorite oskusi. Mentori oskustega õpetajad, kellel on ka tugevad digioskused, arendavad tuge vajavate õpetajate digioskusi; samal ajal jagavad nad mentorluskoolitusel omandatud teadmisi ja oskusi. Koostöös loovad õpetajad MS Teamsi, Moodle’i, Tahvli, Office 365 e-posti ja VÕTA kasutamisjuhendid. Seejärel ulatavad õpetajad abikäte digituge vajavatele õpilastele.

Projekti raames loovad väljaõpetatud mentorid, õpetajad ja tugikeskuse spetsialistid kommunikatsioonikultuuri, mille eesmärk on varakult märgata digituge vajavaid õpilasi, neid toetada ja nende digioskusi arendada.

Projektikoordinaator: Natalja Jakovleva
+372 5681 8776
natalja.jakovleva@ivkhk.ee

Nordplus: Jätkusuutlik areng ettevõtluses 

 

Nordplus: Jätkusuutlik areng ettevõtluses

Projekti periood 08.2022 – 07.2024

Koordinaator: Põhja-Karjala haridus- ja koolituskonsortsium, Soome

Partnerid: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Eesti ja Šiauliai Kutseharidus- ja Koolituskeskus, Leedu

Projekti eesmärk on edendada toodetes ja teenustes jätkusuutlikku arengut silmas pidades uusi ettevõtlikke ning uuenduslikke tööriistu ja simulatsioonimudeleid.

Projekt annab õpilastele võimaluse kasutada meeskonna töötubade kaudu loovust ja innovaatilisust ning tulla välja uute lahendustega, tegeleda ideede arendusega ja leida protsesse, kuidas partnerriikides ettevõtlusega alustada, koguda teavet ja võrrelda noorte spetsialistide ettevõtlikkust toetavaid süsteeme. Töötubades arutatakse ka COVID kriisist väljumise strateegia ideid ja lahendusi.

Õpilastele antakse võimalus ja piisavalt juhendamist, kuidas päris ettevõtet asutada ning olla osa innovatsiooniteemalisest töötoast klassiruumis, mis võimaldab neil saada kogemusi innovatiivsete pädevuste alal.

Tegevusteks on kuus klasside vahetuskohtumist, mis toimuvad partnerriikides aastatel 2022-2024. Kogu projekti jooksul korraldab iga partner ühe klassi vahetuse ja saadab oma meeskonda kaks korda. Igas vahetuses on igal partneril kuus õpilast ja kaks õpetajat tegevuse kohta.

Igal vastuvõtjal on aktiivne klass või õpilaste rühm, kes on projekti kaasatud. Kõiki tooteid ja tulemusi tutvustatakse külastusnädala jooksul ülejäänud kooli õpilastele. Projektil saab olema veebileht või Facebooki leht, kus levitatakse kõiki tulemusi ja tegevusi. Suurem osa materjalist koostatakse elektrooniliselt ja on osalejatele kättesaadav. Iga tegevus dokumenteeritakse osalejate nimekirja ja hindamisküsimustiku abil. Kasutatakse Euroopa eTwinningu ning Twinspace platvormi, kus antakse ka õpilastele juurdepääs sisu genereerimiseks ja muutmiseks.

Tegevuskava

1. Kick-off kohtumine / koordinaatorid ja õpetajad – 09.2022

2. Veebitegevuste algus õpilaste ja õpetajate vahel

3. Seminar 1 Soomes, Joensuus –11.2022

4. Veebikohtumine – varasema infovahetuse hindamine ja järgmise tegevuse planeerimine

5. Seminar 2 Leedus, Šiauliais – 03.2023

6. Veebikohtumine – varasema infovahetuse hindamine ja järgmise tegevuse planeerimine

7. Seminar 3 Ida-Virumaal, Eestis – 05.2023

8. Veebikohtumine – varasema infovahetuse hindamine ja järgmise tegevuse planeerimine

9. Seminar 4 Soomes, Joensuus – 11.2023

10. Veebikohtumine – varasema infovahetuse hindamine ja järgmise tegevuse planeerimine

11. Seminar 5 Leedus, Šiauliais – 03.2024

12. Veebikohtumine – varasema infovahetuse hindamine ja järgmise tegevuse planeerimine

13. Levitamissündmus – 03.2024

14. Lõppkohtumine (veebis), 04.2024 – lõpparuanne, dokumentatsioon, tulevased projektid (koordinaatorid ja õpetajad).

Sergei Jegorovtsev, projektijuht

sergei.jegorovtsev@ivkhk.ee

+372 5626 5707

 

Tarkmaja mudelid kutseharidusõppes 

 

Programm ja tegevuse tüüp: Erasmus+ KA220-VET – Koostööprojektid kutsehariduses

Projekti pealkiri ja akronüüm: Tarkmaja mudelid kutseharidusõppes, Smart VET

Projekti number: 2022-1-HR01-KA220-VET-000086983

Periood: 15.10.2022 – 14.10.2024

Projekti üldeesmärk on tarkmaja mudeli juurutamine kutseõppes. Tõeliste tarkmajade kasutamine parandab energiatõhusust, kuna need vähendavad energiatarbimist. Kui energia pärineb fossiilsetest kütustest, mille põlemisel paiskuvad atmosfääri suitsu, tahma, tuhka ja muid kahjulikke aineid, aitavad tarkmajad kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutuste leevendamisele. Projekt tõstab teadlikkust keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemise vajadusest, kuna tegeleb keskkonnakaitse ja säästva arengu seisukohalt oluliste kutseharidusvaldkonna õppeprogrammide arendamisega. Seetõttu suurendab projekt kutsehariduse töötajate ja õppurite pädevusi nendes valdkondades ning kaasab projekti teisi sidusrühmi, et nad mõtleksid ümber oma kaasatuse seose keskkonnaküsimustes.

Tarkmaja mudelite kui õppevahendite abil järgivad õpilased teaduse ja tehnoloogia kaasaegseid suundumusi ning omandavad täiustatud ning funktsionaalseid teadmisi ja oskusi, mida nad saavad rakendada töökohal ja igapäevaelus. Meie mudeli uuenduslik eelis võrreldes olemasolevate sarnaste mudelitega on see, et see esindab tarkmaja realistlikumal viisil ja kasutab tarkmaja tehnoloogiat, mis võimaldab traditsioonilisi maju lihtsalt nutikateks muuta (ilma suuremate muudatusteta või ilma täiendavate paigaldusliinideta). 

Innovatsioon on ka erinev lähenemine selle projekti sisu esitamiseks ja sõnumite edastamiseks. Noorematele õpilastele moodustatakse Tarkmajade Klubid, tööturule sisenejatele aga arendatakse 30 EKAP mahus lühiprogramm või olemasolevaid kursuseid täiendatakse tarkmaja tehnoloogia sisendiga. Seejärel on õppematerjal loodud. Üks peamisi projektitulemusena on see õppematerjal paindlik, kuna selle ühikuid saab erinevalt traditsioonilistest õpikutest kasutada iseseisvalt ja eraldi. Sellisena võivad need täiendada mõne õppekava või kursuse sisu, nii nagu peavad õpetajad seda kasulikuks.

Tarkmaja VET Net loomine annab uuendusliku lähenemise selle valdkonna võrgustiku loomisele, tagades projektitulemuste pikaajalist jätkusuutlikkust ja nende uuendamist läbi praktikate vahetamise ja koostöö kutseharidusvaldkonna huvirühmade vahel.

Selle projekti üldeesmärk on tarkmaja mudeli rakendamine kutseõppes. See on jagatud kolmeks põhieesmärgiks:

  • luua tarkmaja mudeleid õpetamise/koolitamise eesmärgil;
  • välja töötada tarkmaja tehnoloogia kutseõppeprogrammid; ja
  • koostada õppematerjale, mida koos tarkmaja mudelitega kasutada vastloodud programmides.

Projekti raames läbi viidud tegevustel on järgmised tulemused:

  • Partnerluse raames välja töötatud viis tarkmaja mudelit;
  • tööriistakomplekt mitmes keeles tarkmaja mudelite loomiseks neile, kes kavatsevad sellist mudelit välja töötada;  
  • õpetamismeetodite juhendid;
  • tarkmaja tehnoloogiate lühiprogramm (30 EKAP) välja töötatud ja akrediteeritud;
  • tarkmaja klubi programm välja töötatud ja rakendatud;
  • olemasolevad kursused uuendatud / täiendatud uue tarkmaja sisendiga; ja
  • erinevad õppevahendid tarkmaja tehnoloogiate kohta (õpetajaraamat, õpik, sõnastik, video ja animeeritud lühifilm).

Projekti sihtrühmadeks on kutseõpetajad ja -koolitajad, kutseõppurid, kutsekoolide juhid, tarkmajade tööstusvaldkonna esindajad ja lai avalikus, kes peaksid olema kursis tarkmajade tehnoloogiaga, selle eelistega keskkonna- ja energiasäästu seisukohalt, samuti ka võimalustega luua eri tasanditel tehnoloogiaga tegelevaid erialaprogramme, et varustada tööturgu kvalifitseeritud tööjõuga.

Projekti koordinaator: Elektrotehnička i prometna škola Osijek, Horvaatia.

Projekti partnerid:

  • Visoka tehnička škola strukovnih studija u Novom Sadu, Serbia
  • Viešoji įstaiga Panevėžio profesinio rengimo centras, Leedu
  • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Eesti
  • Baranya Megyei Szakképzési Centrum, Ungari

Täiendav informatsioon:

Sergei Jegorovtsev, projektijuht

sergei.jegorovtsev@ivkhk.ee

+372 5626 5707

Uudiskiri 1

 

Haridusprotsessi tõhustamine kutseõppeasutustes 

 

Projekt nr. 2021-1-LV01-KA220-VET-000025154

(28.02.2022 – 27.03.2024)

Projekti eesmärk: tõhustada kutseõppeasutustes õppeprotsessi läbi koostöö ja heade praktikate vahetamise projekti partnerriikide asutuste ja ettevõtete vahel kutseõppe valdkonnas, suurendades nende atraktiivsust, tulemuslikkust ning pakkudes tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme.

Projekti partnerid:

  • PRO (South-)Western Norwegian Training Office, Norway 
  • CMAR OCCITANIE, France 
  • Fundación Eifor de la Comunidad Valenciana, Spain 
  • Kauno technikos profesinio mokymo centras, Lithuania 
  • Ida-Virumaa Training Vocation Center, Estonia 
  • VECC “Riga State Technical School”, Latvia 

Täiendav informatsioon:

Natella Mihhailova
projektijuht
natella.mihhailova@ivkhk.ee
+372 5347 9870

 

Digitaalne õppevara – nutikas õppimine 

 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnika ja tehnoloogia valdkonna mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga
 

Projekti number; 2014-2020.1.03.18-0182 (05.11.2018 – 04.05.2019). Eelarve; 184 857,00 eurot

Soetatud seadmed;

  • Keevitusrobot
  • Veepuhastusjaam
  • Protsessiautomaatika aplikatsioon

Projekti number; 2014-2020.1.03.22-0452 (01.09.2022 – 22.12.2023). Eelarve; 126 570,00 eurot

Soetatud seadmed;

  • Tuulegeneraator

Projekti number; 2014-2020.1.03.22-0626 (03.10.2022 – 30.08.2023). Eelarve; 13 523,16 eurot 

Soetatud seadmed;

  • Mobiilne robot Robotino 4

Projekti number; 2014-2020.1.03.23-0914 (01.09.2023 – 31.12.2023). Eelarve; 74 128,80 eurot

Soetatud seadmed;

  • Robotite koolitussüsteem

Projekti eesmärk on kaasajastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnika ja tehnoloogia valdkonna õppimisvõimalusi, rikastada õpilaste praktilisi oskusi ning tõsta õpetajate pädevusi vastavalt ettevõtetes kasutatavate kaasaegsetele tehnoloogiatele. Projektide raames seotati erinevaid digitaalseid simulaatoreid, mis loovad märkimisväärseid arenguvõimalusi robotika valdkonnas ning toetavad uute oskuste arendamist tehnoloogia valdkonna õpilastele ja õpetajatele.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on elukestva õppe strateegia tugev toetaja ning võimaldab õpilastel saada head ja kvaliteetset kutseõpet, kasutades erinevaid uuenduslike õppimismeetodeid, sh kasutades kaasaegseid simuleeritavad õppevahendeid. Projekti eesmärgiks on tagada noortele ja õpetajatele robootika valdkonna uued kompetentsid. Projekti tulemusel on õpilased lisaks tavapärasele õppele omandanud kasutades simulaatoreid vajalikud teadmised ja oskused, et vastata tööandjate ootustele ning olla nõutud spetsialistid tööturul. Koolis tegeletakse pidevalt õpetajate digioskuste arendamisega, mis omaltpoolt mõjutab nii õppe kvaliteeti kui ka tõstab noorte huvi kutsehariduse vastu.

Lisainfo:

Sergei Jegorovtsev
projektijuht
sergei.jegorovtsev@ivkhk.ee
+372 5626 5707

Mikro- ja projektipõhine õppeprogramm koolimajanduse ja keskkonnateadlikkuse õpetamiseks kutsehariduses ja –koolituses. 

 

Pealkiri; Mikro- ja projektipõhine õppeprogramm koolimajanduse ja keskkonnateadlikkuse õpetamiseks kutsehariduses ja –koolituses.

Projekti number; 2021-1-LT01-KA220-VET-000034724

Periood; 01.12.2021-30.11.2023

Projekti peapartner: VšĮ “eMundus” (Leedu)

Projektipartnerid:

  • IdaVirumaa Kutsehariduskeskus (Eesti)
  • Valgamaa Kutseõppekeskus (Eesti)
  • Zinev Art Technologies Ltd (Bulgaaria)
  • Profesionalna Gimnazia Asen Zlatarov (Bulgaaria)
  • Kedainiu profesinio rengimo centras (Leedu)
  • S.A.F.E. Projects (Holland)

Projekti kogueelarve: 282 800 eurot

Projekti eesmärgiks on suurendada kutseharidust omandavate õpilaste tööalast konkurentsivõimet läbi keskkonnateadlikkuse ja roheoskuste lisamise kaudu. Projektis luuakse uuenduslik kursus roheteemade kohta, mida saab hõlpsasti kutsehariduse õppekavades kasutusele võtta. Projekt toetab üleminekut lineaarsest majandusmudelist ringmajandusele. Projekti raames tehakse koostööd erinevate kutseõppeasutustega, ettevõtetega ja muude organisatsioonidega.

 

Lisainfo:

Sergei Jegorovtsev
projektijuht
sergei.jegorovtsev@ivkhk.ee
+372 5626 5707

Projekt BIDUSA

Big Data Unites the Sciences and the Arts  Suurandmed ühendavad teadused ja kunstid 

 

Projekti number: 2023–CALL 2023 KA220–VET–15A807DC 

Periood: 01.09.2023–31.08.2025 

Projekti peapartner: ES ÍTACA (ES)  

Projektipartnerid:  

  • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (EE)
  • Gymnazija Metković (HR) 
  • IS Einaudi Pareto (IT) 
  • Treta Prirodomatematicheska Gimnaziya “Akademik Metodiy Popov” (BG) 
  • Düzce Borsa İstanbul Mesleki ve Teknik Anadolu Lisesi (TR)

 

Projekti kogueelarve: 250 000 eurot 

Projekti eesmärk:  

Projekt soovib edendada massandmete kasutamist lihtsate, sammsammuliste juhendite abil, kasutades avatud lähtekoodiga tarkvara (GNU-GPL litsentsiga tarkvara Weka) ja rakendades seda konkreetsete ülesannete lahendamiseks (näiteks leidmaks korrelatsiooni sõrmejäljekarakteristikute ja COVID-19 vahel). Lisaks sellele tõstetakse teadlikkust toodete plaanitud vananemisest, suurendatakse naiste mõjuvõimu nn kõvade teaduste valdkonnas ja arendatakse projektis osalevate õpilaste solidaarsust. 

Projektis osalevad tarkvaraarendaja eriala õpilased. 

 

Täiendav informatsioon: 

Natella Mihhailova 

projektijuht 
natella.mihhailova@ivkhk.ee 
+372 5347 9870