23. veebruaril 2026. aastal rändasid meie kooli õppijad ja personaliliikmed aastasse 1918. Ajarännak oli üks sündmustest, millega meenutasime ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnilugu. 2. veebruaril tähistasime Tartu rahu 106. aastapäeva, 4. veebruaril käisid õppijad Narva ja Jõhvi kinos vaatamas filmi „Nimed marmortahvlil“, 20. veebruaril toimusid pidulikud aktused Jõhvis, Sillamäel ja Narvas ning 24. veebruaril toimub pidulik lipuheiskamine.
Ajarännaku meetod ehk Time Travel töötati 1980. aastatel välja Rootsis Kalmari muuseumis kohaliku ajaloo ja kultuuripärandi õpetamiseks ning mõtestamiseks. Eestis on ajarännakute traditsiooni eestvedaja ning juurutaja olnud Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts ja Eesti Rahva Muuseum.
Ajarännaku meetodi abil saab luua seoseid kõigi õppeainete vahel, otsida lahendusi tänapäeva ühiskonda vaevavatele probleemidele läbi ajaloo kogemuse, mõista üksikisiku rolli ühiskonnas ja tunnetada maailma tervikuna. Ajarännaku meetod annab võimaluse väärtuskasvatuseks ning oma kooli tunde kujundamisele. Kuigi meie kooli õppetöö toimub kolmes õppehoones, mis kõik paiknevad erinevates linnades, korraldasime ajarännaku viisil, et kõigi õppekohtade õpilased sai rännakust osa.
Sillamäe noored sõitsid hommikul Narva raekotta, kus linnapea Katri Raik kõneles noortele, kuidas Eesti Vabariik jõudis Narva. Linnapea kõneles baroksest Narva vanalinnast, Narva liitumisest Eestimaa kubermanguga, vabadussõjast, Soome vabatahtlikest ning Tartu rahu sõlmimisest ja selle olulisusest Eesti ajaloos.
Narva Muuseumi giidid viisid Narva noored legendaarsesse Kreenholmi manufaktuuri, mis asub COSMOSe Narva õppehoone vahetus läheduses. Sügavas lumes sumbates said noored ülevaate kunagisest Euroopa suurimast tekstiilivabrikust, mille punastest tellistest hooned ja Inglise stiilis arhitektuur jutustavad tööstusajastu hiilgeaegadest.
Viru-Nigula valla kaks muuseumi: Viru-Nigula Koduloomuuseum (Ene Erhenpreis) ja Kunda tsemendimuuseum (Margi Loide) viisid läbi hulga muuseumitunde Jõhvi õppehoones. Tunnid olid üles ehitatud 1918. aasta murranguid arvestades. Õppijate õpiruumi rikastasid mitmed põnevad museaalid.
Ajarännaku idee on tuua õppijateni olustik, mis valitseb konkreetsel ajahetkel. Lisaks mäluasutustele aitasid õppijate õpiruumi ajastutruult kujundada meie õpetajad. Näiteks viis kehalise kasvatuse ja riigikaitseõpetaja Urmas Treier läbi tunni raskejõustiku teemal. Lisaks Eesti Vabariigi esimesele olümpiavõitjale Alfred Neulandile kõneles ta tervislikusttoitumisest.
Narva ja Jõhvi õppekohas töötas kino, kus Tarmo Post, Katrin Puusepp ja Madis Somelar tutvustasid filmikunsti sündi ja ajalugu nii maailmas kui ka Eestis. Koos vaadati Louis ja Auguste Lumière’i 1895. aasta teoseid, tutvuti Johannes Pääsukese loominguga ning vaadati 1913. aastal linastunud esimest Eesti tummfilmi „Laenatud naene“.
Jõhvi õppekohas oli kujundatud ilusalong, kus noored tegid modellidele ajastule iseloomuliku soengu ning jumestuse. Töötuba oli üles ehitatud võrdluse printsiibil: mis oli moes olnud vahetult enne maailmasõda ja mis muutus populaarseks 1920. aastail. Töötuba valmistasid ette kutseõpetajad Anna Komšin ja Natalia Turilova.
Narva õppekohas esinesid KM Rugodivi rahvatantsuansambel ning Jõhvi õppekohas toimus pärimustantsude töötuba, kus tantse õpetas Ida-Virumaa rahvatantsujuht Marju Aul jatantsija Tiia Linnard. Koos õpiti järgnevaid tantse: „Kägara“ ehk „Sabaka“, „Labajalg“ ehk „Kolonntants“, „Vingerpolka“ ja „Kaera Jaan“.
Narva ja Jõhvi õppekohas oli 20. sajandi alguse fotodest kujundatud galerii ning vanade fotoalbumite näitus. Fotodel olid õpetajate esivanemad ja sugulased. Leidus nii ateljees tehtud fotosid, samuti Vabadussõjaaegseid fotosid. Fotod digitaliseeris IT-juht Argo Lääneväli, galerii loojateks olid õpetajad Maarika Rümmel ja Tatjana Amerhanova ning raamatukoguhoidja Jelena Fjodorova.
Kogu kooliperele valmistas ülisuurt rõõmu photobox, kus tehisaru abiga kujundati foto teinud inimesele keskkond, mis oli omane 20. sajandi algusele. Photobox´i organiseerimine ja populariseerimine oli turundusjuhi Virve Linderi kanda.
Jõhvi õppekohas oli kujundatud 1917–1918 ilmunud ajalehtedest (Postimees, Päewaleht) ajatelg, mille tegemisse panustasid õpetaja abid Stepan Allik, Ivanna Kais ja õpetaja Sander Aavere. Postimees tegi läbi selle perioodi ülevaateid Esimesest maailmasõjast. Silmapaistev oli Päewalehe 25. veebruari 1918. aasta väljaanne, kus lugejateni toodi ka „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.
Narva ja Jõhvi õppekohas oli kujundatud 19. sajandi ja 20. sajandi alguse raamatute näitus. Tähelepanu pälvis 1847. aastal trükitud Piibel, 1919. aasta ilmunud Oskar Lutsu „Suvi“. Tänu kutseõpetaja Tiit Raikile oli näitusel mitmeid 20. sajandi alguse kutseõpet puudutavaid teoseid. Raamatute näituse kujundajateks olid raamatukoguhoidjad Jelene Fjodorova ja Ingrid Spitz.
Lisaks foto ja raamatute näitusele oli Jõhvi õppekohas kutseõpetaja Tiit Raiki eestvedamisel kujundatud ajalooliste esemete näitus. Näiteks võis näitusel imetleda õpetaja Tuuli Mekki poolt toodud triikraudu, õpetaja Kersti Küttimi saanitekki, eesti keele metoodiku Maaja Glaseri võimasinat jne.
Vanarahvas teab, et tühi kott ei seisa püsti. Väga eriliseks kujunes õppijate ja õpetajate lõuna, kus menüüs olid eesti rahvustoidud 20. sajandi esimestel kümnenditel. Pagarid olid ärganud hommikul kell 6, et värskelt küpsetatud leiba noortele ja veidi vanematele pakkuda. Koolimajas levinud toidulõhnad erutasid meeli ning lõuna oli tõeline nauding. Toitlustusosakond oli teinud Ene Valgemäe juhtimisel ära ülisuure töö. Selles meeskonnas panustasid Urmas Murumäe, Jelena Kutšmuk jt.
Õppijate päevakava aitasid disainida Valentina Gorohh, Valentina Leštšuk, Varvara Tiri, Tatjana Burikova ja Delis-Amalie Aare. Narva õppehoones juhtis päeva Ruth Opmann. Päeva õnnestumisesse panustasid ka haldus- ja IT-osakond.
Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23. veebruaril 1918. aastal Pärnu Endla rõdult. Pidasime oluliseks, et meie õppijad mõtestaksid manifesti teksti sisu. Eesti keele õpetajad oli loonud erinevaid meetodeid, kuidas õppijad saaksid manifesti teksti sisu ja mõttega tööd teha.
Ajarännaku kõige pidulikum moment oli Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti ettelugemine Narva õppekohas aatriumi rõdult õpetaja Tarmo Posti ja Jõhvi õppekohas Black Boxi trepilt kutseõpetajate Martin Otti ja Tarmo Kärdi poolt.
Lõpetuseks mõtteid kaunite kunstide valdkonna projektijuhilt Timo Steinerilt, kes esines õppijatele nii Narvas kui ka Jõhvis.
Millist muusikat kirjutati ja kuulati aastal 1918?
See oli minu esinemise teema. Mõtisklesime, kui kättesaadav oli muusika, võrreldes tänasega. Praegu võib muusikaga väga kergelt kontakti võtta, kui vaid arvuti või telefon on käepärast. 108 aastat tagasi tuli veidi rohkem pingutada. Kui õnne oli, võis kodust harmooniumit sõrmitseda. Või osaleda kohaliku pasuna- või laulukoori tegemistes. Kel veelgi rohkem õnne, võis unistada grammofonist ja linnakontserdi külastusest. Kuid oli sõjaaeg. Taanduvad saksa väed tükkis sõjaväeorkestritega jätsid kõrvu militaarmarsside sammukajad.
Tärkav Eesti muusika mattis Rudolf Tobiase, aga nautis ka Heino Elleri uut sümfoonilist poeemi “Koit”. Vene tsaaririigis sündinud heliloojatest oli Igor Stravinski emigreerunud Šveitsi ja kirjutas just sel aastal oma mängulis-maagilise “Sõduriloo”. Sergei Rahmaninov oli USAs ja igatses kodumaad, mängides kontsertidel imenukrat “Vokaliisi”. Sergei Prokofjev kandis Petrogradis ette oma 1. sümfoonia. Tema teoseid on muide tänapäevases vaates remiksinud tema lapselapse Gabriel Prokofjev.
Inglise heliloojal Gustav Holstil sai valmis sümfooniline suurteos “Planeedid”. George Gershwini klaveripala “Swanee”, kus on juba kuulda tema isikupärane džässist immutatud käekiri.
Ja kusagil hingesügavustes tuikles regilaul, eestlaste mälu ja süda. Tol ajal sügavalt moest läinud ja hääbumas, kuid nagu teame, on aeg olnud selle laululiigi tagasituleku suhtes armuline.
Oh mu venda, veidikeista,
kuhu lähed sa koduta,
veerid viisi võõra’ale?
Kas sa lähed tapeluse,
veerid vere valanduse?
Sõda on suur ja sõda on lai,
sõda sööb need mehed noored,
kaotab need kaunid pojad,
viib need vennad viimast korda
(Venna sõjalugu, katkend)
