Vastuvõtt 2026/2027

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord

Kinnitatud

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

direktori 20.03.2026. 

käskkirjaga nr 1-2/26/36

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilase

kutseõppeasutusse vastuvõtu kord

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Kool) on tasemeõppesse uute õpilaste vastuvõtu

aluseks Kutseõppeasutuse seaduse § 25 lg 5 ning haridus- ja teadusministri 21.08.2024. a määrus

nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“.

Korraga sätestatakse õpilase Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tasemeõppesse vastuvõtt.

Käesolevas korras õpilase Kooli vastuvõtu kohta sätestatut ei kohaldata kinnipeetava suhtes, kes

asub omandama haridust vanglas.

1. Vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted

1.1. Kool korraldab uute õpilaste vastuvõttu aastaringselt, korraldades avalikke

vastuvõtukonkursse või vabade kohtade olemasolul jooksvat vastuvõttu väljaspool konkurssi

õppekavale, kus õppetöö on juba alanud.

1.2. Vastuvõtu korraldamisel lähtub Kool käesolevast korrast.

1.3. Direktor moodustab õpilaste vastuvõtuks alalise vastuvõtukomisjoni, kuhu kuuluvad

õppejuht, kvaliteedi- ja arendusjuht, õppekorralduse peaspetsialist, osakonnajuhid,

õppekorralduse spetsialist (vastuvõtt) ja tugikeskuse osakonnajuht. Alalise

vastuvõtukomisjoni koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga.

1.4. Alaline vastuvõtukomisjon koostab uute õppijate vastuvõtmiseks vastuvõtu ajakava ja

vastuvõtuplaani, milles määrab õppekavad, õppevormi, õppekoha, koolituskohtade arvu

õppegrupis, tasuta ja tasulised koolituskohad ning sisseastumiskatsete ajakava, mis

kinnitatakse direktori käskkirjaga.

1.5. Alaline vastuvõtukomisjon volitab eriala vastuvõtukomisjoni hindama vastavalt direktori

kehtestatud vastuvõtutingimustele ja hindamiskriteeriumidele õpilaskandidaadi valmisolekut

õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks. Eriala vastuvõtukomisjonide koosseisud

kinnitatakse direktori käskkirjaga.

1.6. Õpilase vastuvõtmiseks avalikustab Kool oma veebilehel:

1.6.1. õppek ava info, sealhulgas õppekava õppekeele, õppekava eesmärgid, õpiväljundid,

õppetöö korralduse;

1.6.2. vastuvõtu tingimused ning vastuvõtu katsete hindamismetoodika ja -kriteeriumid,

sealhulgas õppekava spetsiifikast või õppijate erivajadustest tulenevalt põhjendatud

juhtudel vastuvõtu tingimustes kohanduste tegemise põhimõtted;

1.6.3. vastuvõetavate õpilaste arvu ja vajadusel tingimused, mis juhul õpperühma ei avata;

1.6.4. vastuvõtukonkursi ajakava;

1.6.5. vastuvõtu korra, sealhulgas vastuvõtukomisjoni ülesanded;

1.6.6. õpilaskodu kasutamise tingimused ja korra;

1.6.7. varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise põhimõtted vastuvõtu tingimuste ja

õppekava täitmisel.

1.7. Kool nõustab vajadusel isikuid vastuvõtuprotsessis õppekava ja õppevormi valikul ning

varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise võimaluste osas.

1.8. Kool arvestab vastuvõtukonkursi korraldamisel, et õpilaste vastuvõtmisel õppekavadele,

millel õppima asumise eelduseks on põhihariduse olemasolu hinnatakse õpilaskandidaaditeadmisi ja oskusi pärast kõigi ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste avaldamist eksamite

infosüsteemis.

1.9. Kool korraldab vajalike dokumentide ja andmete vastuvõtmise, registreerimise ja säilitamise

õigusaktides ja kooli asjaajamiskorras sätestatud viisil.

1.10. Infovahetus kooli ja õpilaskandidaadi ning piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul

tema seadusliku esindaja vahel toimub elektroonilise keskkonna vahendusel või

õpilaskandidaadi avalduses märgitud e-posti aadressi kaudu.

2. Õpingute alustamise eeltingimused

2.1. Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või

kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis, vastavas riiklikus või kooli

õppekavas.

2.2. Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse

põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse

tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool

komplekstestiga.

2.3. Teise ja kolmanda taseme kutseõpe on põhihariduse nõudeta.

2.4. Neljanda taseme esmaõppe õppekavale õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu.

2.5. Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme

kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.

2.6. Viienda taseme esmaõppe õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse

olemasolu.

2.7. Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5.

kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.

2.8. Õpilaskandidaat, kes on omandanud eelneva hariduse eesti keelest erinevas õppekeeles, kuid

soovib alustada õpinguid eesti keeles, tõendab eesti keele oskust sisseastumiskatsetel.

3. Dokumentide vastuvõtt

3.1. Õpilaskandidaat esitab kooli vastuvõtmiseks avalduse elektroonilises keskkonnas või

paberkandjal. Elektroonilise avalduse esitamisel tuvastatakse avalduse esitaja isik digitaalselt.

Paberkandjal esitatud avaldusele lisatakse õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi

koopia. Paberkandjal esitatud avalduse andmed sisestab kool elektroonilisse keskkonda

avalduse saamise päeval.

3.2. Õppimiskohustuslikus eas õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja esitab avalduse kooli

vastuvõtmiseks 30. märtsist 15. maini elektroonilises keskkonnas või paberkandjal.

3.3. Õpilaskandidaat märgib avaldusele:

3.3.1. ees- ja perekonnanime;

3.3.2. kontaktandmed, piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul vähemalt ühe esindaja

kontaktandmed;

3.3.3. õppekava nimetuse, millele vastuvõtmist taotletakse;

3.3.4. õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi või kooli poolt

kinnitatud dokumendi koopia või arhiivitõendi, kui nõutud haridustaset või

kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed ei ole koolile elektroonilise teenuse kaudu

registritest kättesaadavad;

3.3.5. lapsevanema või eestkostja nõusolek, kui kooli vastu võetud õpilaskandidaat on

alaealine;3.3.6. muud kooli poolt nõutud andmed või dokumendid.

3.4. Õpilaskandidaat, kes esitab avalduse kooli vastuvõtmiseks samal õppeaastal, kui ta lõpetab

põhikooli, esitab punktis 3.3.4 nimetatud dokumendi või selle koopia viivitamatult pärast

dokumendi väljastamist, kui dokumendi andmed ei ole koolile registritest elektrooniliselt

kättesaadavad.

3.5. Koolil on õigus saada Eesti Hariduse Infosüsteemist järgmisi õpilaskandidaadi andmeid:

1) andmed põhikooli lõpetamise kohta;

2) Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi

lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” § 11 lõikes 4 sätestatud põhikooli

lõputunnistusele lisatava hinnetelehe andmed.

3.6. Õpilaskandidaat, kes on eelnevad läbinud õpingud välisriigis, lisab avaldusele punktis 3.3.4

nimetatud dokumendi asemel välisriigi õppeasutuses omandatud kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi või selle ametlikult kinnitatud koopia, kui dokumendi andmed ei ole koolile

registritest elektrooniliselt kättesaadavad. Koolil on õigus nõuda välisriigi kvalifikatsiooni

tõendava dokumendi ametlikku tõlget. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni taseme

hindamisel lähtutakse UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest

hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

3.7. Kooli vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid võib esitada õpilaskandidaadi esindaja. Kui

dokumendid esitab õpilaskandidaadi esindaja, siis esitab ta lisaks punktis 3.3 loetletud

dokumentidele vajadusel esindusõigust tõendava dokumendi. Kool tuvastab vajadusel

õpilaskandidaadi esindaja isiku elektroonilise avalduse esitamisel digitaalselt ning

paberkandjal avalduse esitamisel isikut tõendava dokumendi alusel.

3.8. Kui õpilaskandidaadi avaldusel olevad andmed on puudulikud või ta ei ole esitanud kõiki

punktis 3.3 loetletud nõutavaid dokumente määratud kuupäevaks, on Koolil õigus tema

avaldus tagasi lükata.

3.9. Vastuvõtuavaldust menetleb dokumentide vastuvõtukomisjon. Dokumentide

vastuvõtukomisjoni koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga.

4. Õpilase kooli vastuvõtu tingimused

4.1. Koolil on õigus kehtestada vastuvõtutingimused, et hinnata õpilaskandidaadi teadmiste ja

oskuste sobivust õppekaval õpingute alustamiseks. Õpilaskandidaadi vastavust

vastuvõtutingimustele hinnatakse vajadusel sisseastumiskatsetega (vestlus, test, praktiline töö

jms).

4.2. Vastuvõtutingimused ning hindamismetoodika ja -kriteeriumid, sealhulgas põhjendatud

juhtudel vastuvõtu tingimustes kohanduste tegemise põhimõtted tulenevalt õppekava

spetsiifikast või õppijate erivajadustest kehtestab direktor ning need avalikustatakse kooli

veebilehel hiljemalt vastuvõtukonkursi alguseks.

4.3. Sisseastumiskatsete määratakse kuupäev, kellaaeg ja toimumiskoht, millest teavitatakse

õpilaskandidaati kooli kodulehel ja elektroonilises vastuvõtukeskkonnas.

Sisseastumiskatsetele mitteilmumise korral loetakse sisseastumiskatse mittesooritatuks.

4.4. Eriala vastuvõtukomisjon või tema volitatud isik hindab vastavalt direktori kehtestatud

vastuvõtutingimustele ja hindamiskriteeriumidele õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas

kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks. Õpilaskandidaadi hindamine ja selle tulemus peab

olema protokollitud.

4.5. Erialade vastuvõtukomisjon koostab läbi viidud sisseastumiskatsete kohta protokolli.

Põhikooli lõputunnistuse hinnete/riiklike eksamite tulemuste (ainult kutsekeskharidusega

erialale sisseastumise puhul) ja/või sisseastumiskatsete tulemuste alusel moodustatakseõpilaskandidaatide paremusjärjestus ja tehakse õppekavale vastuvõetavate õpilaste arvu

ulatuses vastuvõtu tingimused täitnud õpilaskandidaatidele kooli õppima asumise ettepanek.

4.6. Õppimiskohustuslike õpilaste paremusjärjestus avalikustatakse ja kooli õppima asumise

ettepanek tehakse 9. juunil.

4.7. Õpilaskandidaatidele, kes paremusjärjestuse alusel ei osutu valituks saadetakse esialgne teade

kandidaadi paremusjärjestuses paiknemise ning mitte valituks osutumise kohta. Kool

avalikustab paremusjärjestuse kodeeritult elektroonilises vastuvõtukeskkonnas

vastuvõtukonkursi ajakavas ette nähtud kuupäevaks.

4.8. Kooli õppima asumise ettepaneku saanud õpilaskandidaat või tema esindaja kinnitab kooli

õppima asumise elektroonilises vastuvõtukeskkonnas või kooli vastuvõtu tingimustes

määratud vormis (avaldusel märgitud e-posti teel või kohapeal) kolme kalendripäeva jooksul.

4.9. Kandideerimisel edukaks osutunud õppimiskohustuslik õpilaskandidaat ja tema seaduslik

esindaja kinnitavad kooli määratud elektroonilises vastuvõtukeskkonnas või kooli vastuvõtu

tingimustes määratud vormis (avaldusel märgitud e-posti teel või kohapeal) õppima asumise

kolme kalendripäeva jooksul. Kui õppima asumise ettepanekute kinnitamise lõpuni jääb

vähem kui kolm kalendripäeva, kinnitavad õpilaskandidaat ja tema seaduslik esindaja õppima

asumise hiljemalt ettepanekute kinnitamise viimasel päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole

õppima asumist tähtaegselt kinnitanud, loetakse kinnitus antuks.

4.10. Kui kooli õppima asumise ettepaneku saanud õpilaskandidaat ei kinnita ettepanekut

ettenähtud perioodi jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele

vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile.

4.11. Õpilaskandidaati, kes ei täitnud vastuvõtutingimusi ja keda ei kanta paremusjärjestusse,

teavitatakse mitte vastuvõtmisest.

4.12. Õpilaskandidaadi kohta, kes on täitnud õppima asumise tingimused, kuid ei osutu

paremusjärjestuse alusel vastuvõetavate õpilaste arvu sisse, teeb eriala vastuvõtukomisjon

põhjendatud otsuse kooli mittevastuvõtmise kohta pärast seda, kui õpilaskandidaatide õppima

asumise kinnitamise tähtaeg on möödunud. Õpilaskandidaati teavitatakse otsusest

viivitamatult elektroonilise keskkonna kaudu.

4.13. Kooli õppima asumise ettepanekute kinnitamine õppimiskohustuslikus eas õpilastele lõpeb

30. juunil.

4.14. Õpilaskandidaadi kohta, keda ei arvata paremusjärjestuse alusel vastuvõetavate õpilaste

hulka, teeb vastuvõtukomisjon põhjendatud otsuse kooli mittevastuvõtmise kohta pärast seda,

kui õpilaskandidaatide õppima asumise kinnitamise tähtaeg on möödunud. Õpilaskandidaati

teavitatakse otsusest viivitamatult.

4.15. Kool võib enne õppekaval õppetöö algust korraldada vabadele kohtadele jätkuvastuvõtu.

Kool avalikustab jätkuvastuvõtu konkursi oma veebilehel ja elektroonilises keskkonnas.

4.16. Jätkuvastuvõtul kehtivad samad vastuvõtutingimused, mis esmasel vastuvõtul.

4.17. Õppimiskohustuslikele õpilastele avatavatele õppekavadele korraldatud

vastuvõtukonkursil vabaks jäänud kohtade täitmiseks avatakse jätkuvastuvõtu konkurss

vahetult pärast esimeste vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil.

4.18. Kui isik osales enne jätkuvastuvõttu korraldatud vastuvõtukonkursil, kuid ei osutunud

vastuvõetuks, siis võib jätkuvastuvõtul osaledes arvestada tema esmases vastuvõtus sooritatud

vastuvõtukatsete tulemusi. Soovi korral võib õpilaskandidaat sooritada vastuvõtukatsed uuesti.

4.19. Pärast vastuvõtukonkurssi alanud õppetööga õppekaval vabaks jäänud kohtade info

avalikustab kool oma veebilehel. Alanud õppetööga õppekavale vastu võetav õpilaskandidaat

peab täitma samu vastuvõtutingimusi, mis kehtisid vastavale õppekavale vastuvõtukonkursil.

Kui õpilaskandidaat tingimustele ei vasta, teeb eriala vastuvõtukomisjon otsuse kandidaadi

kooli vastuvõtmisest keeldumise kohta ja teavitab sellest kandidaati.5. Õpilaskandidaadi kooli vastuvõtmine ja kandmine kooli õpilaste nimekirja

5.1. Õpilaskandidaadi vastuvõtmise otsuse teeb direktor.

5.2. Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õppima asumise ettepaneku vastu võtnud

õpilaskandidaadid kooli õpilaste nimekirja ning õpilased registreeritakse Eesti hariduse

infosüsteemis.

5.3. Alates 30. märtsist kuni 30. juunini toimunud vastuvõtu käigus õppima asumise ettepaneku

vastu võtnud õppimiskohustuslikus eas õpilaskandidaat arvatakse kooli õpilaste nimekirja ning

tema andmed kantakse kooli poolt hiljemalt 7. juuliks Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

6. Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamine

6.1. Väljakuulutatud vastuvõtukonkurssi on õigus kehtetuks tunnistada järgmistel alustel:

6.1.1. õppekavale on esitatud vähem kui 15 avaldust või õppima tuleku on kinnitanud

vähem kui 15 õpilaskandidaati;

6.1.2. kool on esitanud kooli pidajale sellekohase põhjendatud taotluse ja kooli pidaja on

sellega nõustunud;

6.1.3. kooli pidaja on teinud koolile vastava põhjendatud ettepaneku seoses rahastamise

muudatustega või kooli tegevuse ümberkorraldamisega.

6.2. Väljakuulutatud vastuvõtukonkurss tunnistatakse kehtetuks juhul, kui kooli pidaja on teinud

otsuse seoses kooli tegevuse ümberkorraldamisega või valdkonna eest vastutav minister on

otsustanud muuta kooli ülesandeid kutseõppe läbiviimisel ja riigieelarvest eraldatava toetuse

rahalist mahtu ja eraldamise korda ning otsus mõjutab otseselt õppetöö läbiviimist õppekaval,

millele on avatud õpilaste vastuvõtt.

6.3. Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamise otsuse teeb kooli direktor

käskkirjaga ja teavitab sellest viivitamatult avalduse esitanud või koha vastuvõtmist kinnitanud

õpilaskandidaate. Piiratud teovõimega õpilaskandidaatide puhul teavitab kool ka seaduslikku

esindajat.

6.4. Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamise teade avaldatakse viivitamatult

kooli kodulehel ja elektroonilises vastuvõtukeskkonnas.

6.5. Kehtetuks tunnistatud vastuvõtukonkursil osalenud õpilaskandidaadi soovi korral nõustab

kooli vastuvõtukomisjon või tema volitatud isik kandidaati teistest õppimisvõimalustest.

7. Lõppsätted

7.1. Õpilaskandidaadil on võimalik erialade vastuvõtukomisjoni liikmete otsust vaidlustada 30

päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest, esitades Kooli direktorile vaide

„Haldusmenetluse seadusega“ sätestatud korras.

7.2. Kui Kooli direktori vastus vaide esitajat ei rahulda, on võimalik esitada kaebus Tartu

halduskohtusse „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras.