Vastuvõtt 2025/2026

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord

Kinnitatud

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

direktori 15.11.2024. a

käskkirjaga nr 1-2/24/109

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Kool) on tasemeõppesse uute õpilaste vastuvõtu

aluseks Kutseõppeasutuse seaduse § 25 lg 5 ning haridus- ja teadusministri 21.08.2024. a määrus

nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“.

Korraga sätestatakse õpilase Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tasemeõppesse vastuvõtt.

Käesolevas korras õpilase Kooli vastuvõtu kohta sätestatut ei kohaldata kinnipeetava suhtes, kes

asub omandama haridust vanglas.

1. Vastuvõtu korraldamise üldised põhimõtted

1.1 Kool korraldab uute õpilaste vastuvõttu aastaringselt, korraldades avalikke

vastuvõtukonkursse või vabade kohtade olemasolul jooksvat vastuvõttu väljaspool konkurssi

õppekavale, kus õppetöö on juba alanud.

1.2 Vastuvõtu korraldamisel lähtub Kool käesolevast korrast.

1.3 Direktor moodustab õpilaste vastuvõtuks alalise vastuvõtukomisjoni, kuhu kuuluvad

õppedirektor, kvaliteedijuht, õppekorralduse peaspetsialist, osakonnajuhid, dokumentide

vastuvõtukomisjoni esimees ja vähemalt üks tugispetsialist.

1.4 Alaline vastuvõtukomisjon koostab uute õppijate vastuvõtmiseks vastuvõtuplaani, milles

määrab õppekavad, koolituskohtade arvu õppegrupis, tasuta ja tasulised koolituskohad ning

vastuvõtukonkursi ajakava, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga.

1.5 Alaline vastuvõtukomisjon volitab eriala vastuvõtukomisjoni hindama vastavalt direktori

kehtestatud vastuvõtutingimustele ja hindamiskriteeriumidele õpilaskandidaadi valmisolekut

õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks. Eriala vastuvõtukomisjonide koosseisud

kinnitatakse direktori käskkirjaga.

1.6 Õpilase vastuvõtmiseks avalikustab Kool oma veebilehel:

1.6.1 õppekava info, sealhulgas õppekava õppekeele, õppekava eesmärgid, õpiväljundid,

õppetöö korralduse;

1.6.2 vastuvõtu tingimused ning vastuvõtu katsete hindamismetoodika ja -kriteeriumid,

sealhulgas õppekava spetsiifikast või õppijate erivajadustest tulenevalt põhjendatud

juhtudel vastuvõtu tingimustes kohanduste tegemise põhimõtted;

1.6.3 vastuvõetavate õpilaste arvu ja vajadusel tingimused, mis juhul õpperühma ei avata;

1.6.4 vastuvõtukonkursi ajakava;

1.6.5 vastuvõtu korra, sealhulgas vastuvõtukomisjoni ülesanded;

1.6.6 õpilaskodu kasutamise tingimused ja korra;

1.6.7 varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise põhimõtted vastuvõtu tingimuste ja

õppekava täitmisel.

1.7 Kool nõustab vajadusel isikuid vastuvõtuprotsessis õppekava ja õppevormi valikul ning

varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise võimaluste osas.

1.8 Kool arvestab vastuvõtukonkursi korraldamisel, et õpilaste vastuvõtmisel õppekavadele, millel

õppima asumise eelduseks on põhihariduse olemasolu hinnatakse õpilaskandidaadi teadmisi ja

oskusi pärast kõigi ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste avaldamist eksamite

infosüsteemis.1.9 Kool korraldab vajalike dokumentide ja andmete vastuvõtmise, registreerimise ja säilitamise

õigusaktides ja kooli asjaajamiskorras sätestatud viisil.

1.10 Infovahetus kooli ja õpilaskandidaadi ja piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul ka

tema esindaja vahel toimub vastuvõtu elektroonilises keskkonnas või avaldusele märgitud e-

posti teel.

2. Õpingute alustamise eeltingimused

2.1 Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või

kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis, vastavas riiklikus või kooli

õppekavas.

2.2 Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse

põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse

tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool

komplekstestiga.

2.3 Teise ja kolmanda taseme kutseõpe on põhihariduse nõudeta.

2.4 Neljanda taseme esmaõppe õppekavale õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu.

2.5 Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme

kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.

2.6 Viienda taseme esmaõppe õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu.

2.7 Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5.

kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.

2.8 Õpilaskandidaat, kes on omandanud eelneva hariduse eesti keelest erinevas õppekeeles, kuid

soovib alustada õpinguid eesti keeles, tõendab eesti keele oskust sisseastumiskatsetel.

3. Dokumentide vastuvõtt

3.1 Õpilaskandidaat esitab kooli vastuvõtmiseks avalduse elektrooniliselt või paberkandjal.

Elektroonilise avalduse esitamisel tuvastatakse avalduse esitaja isik digitaalselt. Paberkandjal

esitatud avaldusele lisatakse õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi koopia.

3.2 Õpilaskandidaat märgib avaldusele:

3.2.1 ees- ja perekonnanime;

3.2.2 kontaktandmed, piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul vähemalt ühe esindaja

kontaktandmed;

3.2.3 õppekava nimetuse, millele vastuvõtmist taotletakse;

3.2.4 õpingute alustamise tingimuste täitmist tõendava dokumendi või kooli poolt

kinnitatud dokumendi koopia või arhiivitõendi, kui nõutud haridustaset või

kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed ei ole koolile elektroonilise teenuse kaudu

registritest kättesaadavad;

3.2.5 muud kooli nõutud andmed või dokumendid.

3.3 Õpilaskandidaat, kes esitab avalduse kooli vastuvõtmiseks samal õppeaastal, kui ta lõpetab

põhikooli, esitab punktis 3.2.4 nimetatud dokumendi või selle koopia viivitamatult pärast

dokumendi väljastamist, kui dokumendi andmed ei ole koolile registritest elektrooniliselt

kättesaadavad.

3.4 Õpilaskandidaat, kes on eelnevad läbinud õpingud välisriigis, lisab avaldusele punktis 3.2.4

nimetatud dokumendi asemel välisriigi õppeasutuses omandatud kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi või selle ametlikult kinnitatud koopia, kui dokumendi andmed ei ole koolile

registritest elektrooniliselt kättesaadavad. Koolil on õigus nõuda välisriigi kvalifikatsioonitõendava dokumendi ametlikku tõlget. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni taseme

hindamisel lähtutakse UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest

hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

3.5 Kooli vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid võib esitada õpilaskandidaadi esindaja. Kui

dokumendid esitab õpilaskandidaadi esindaja, siis esitab ta lisaks punktis 3.2 loetletud

dokumentidele vajadusel esindusõigust tõendava dokumendi. Kool tuvastab vajadusel

õpilaskandidaadi esindaja isiku elektroonilise avalduse esitamisel digitaalselt ning

paberkandjal avalduse esitamisel isikut tõendava dokumendi alusel.

3.6 Kui õpilaskandidaadi avaldusel olevad andmed on puudulikud või ta ei ole esitanud kõiki

punktis 3.2 loetletud nõutavaid dokumente määratud kuupäevaks, on Koolil õigus tema

avaldus tagasi lükata.

3.7 Vastuvõtuavaldust menetleb dokumentide vastuvõtukomisjon. Dokumentide

vastuvõtukomisjoni koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga.

4. Õpilase kooli vastuvõtu tingimused

4.1 Koolil on õigus kehtestada vastuvõtutingimused, et hinnata õpilaskandidaadi teadmiste ja

oskuste sobivust õppekaval õpingute alustamiseks. Õpilaskandidaadi vastavust

vastuvõtutingimustele hindavad vastava eriala vastuvõtukomisjoni liikmed õpingute

alustamise tingimuste ja sisseastumiskatsete (test, vestlus, praktiline töö) tulemuste põhjal

moodustades õpilaskandidaatide pingerea paremusjärjestuse alusel.

4.2 Vastuvõtutingimused ning hindamismetoodika ja -kriteeriumid, sealhulgas põhjendatud

juhtudel vastuvõtu tingimustes kohanduste tegemise põhimõtted tulenevalt õppekava

spetsiifikast või õppijate erivajadustest kehtestab direktor ning need avalikustatakse kooli

veebilehel hiljemalt vastuvõtukonkursi alguseks.

4.3 Igale erialale määratakse sisseastumiskatsete kuupäev, kellaaeg ja toimumiskoht, millest

teavitatakse õpilaskandidaati kooli kodulehel ja SAIS-is. Sisseastumiskatsetele

mitteilmumise korral loetakse sisseastumiskatse mittesooritatuks.

4.4 Erialade vastuvõtukomisjon koostab läbi viidud sisseastumiskatsete kohta protokolli, mille

alusel moodustatakse õpilaskandidaatide paremusjärjestus ja tehakse õppekavale

vastuvõetavate õpilaste arvu ulatuses vastuvõtu tingimused täitnud õpilaskandidaatidele

kooli vastuvõtmise ettepanek.

4.5 Õpilaskandidaatidele, kes paremusjärjestuse alusel ei osutu valituks saadetakse esialgne

teade kandidaadi paremusjärjestuses paiknemise ning mitte valituks osutumise kohta. Kool

avalikustab paremusjärjestuse kodeeritult elektroonilises vastuvõtukeskkonnas

vastuvõtukonkursi ajakavas ette nähtud kuupäevaks.

4.6 Kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat või tema esindaja kinnitab kooli

õppima asumise elektroonilises vastuvõtukeskkonnas või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kooli määratud tähtajaks. Tähtaeg määratakse elektroonilises

vastuvõtukeskkonnas.

4.7 Kui kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat loobub õppima asumise

kinnitamisest ettenähtud perioodi jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele

vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile.

4.8 Ettenähtud ajaks õppima asumisest teavitamata jätmine loetakse koolituskohast

loobumiseks ja vabanenud koolituskoht täidetakse paremusjärjestuse alusel järgmise

õpilaskandidaadiga.

4.9 Õpilaskandidaati, kes ei täitnud vastuvõtutingimusi ja keda ei kanta paremusjärjestusse,

teavitatakse mitte vastuvõtmisest.4.10 Õpilaskandidaadi kohta, kes on täitnud õppima asumise tingimused, kuid ei osutu

paremusjärjestuse alusel vastuvõetavate õpilaste arvu sisse, teeb eriala vastuvõtukomisjon

põhjendatud otsuse kooli mittevastuvõtmise kohta pärast seda, kui õpilaskandidaatide

õppima asumise kinnitamise tähtaeg on möödunud.

4.11 Pärast kohtade kinnitamise tähtpäeva saabumist on koolil õigus vabaks jäänud kohti

pakkuda punktis 4.10 kirjeldatud õpilaskandidaatidele. Kui ettepaneku saanud kandidaat

ei kinnita määratud tähtaja jooksul kooli õppima asumist, tehakse tema suhtes põhjendatud

mittevastuvõtmise otsus.

4.12 Õpilaskandidaati teavitatakse vastuvõtuga seotud otsustest viivitamatult e-posti või

SAIS-i kaudu.

4.13 Pärast vastuvõtukonkurssi õppekaval vabaks jäänud kohtade info avalikustab kool

oma veebilehel.

4.14 Kool võib enne õppekaval õppetöö algust korraldada vabadele kohtadele täiendava

vastuvõtukonkursi.

4.15 Täiendaval vastuvõtul kehtivad samad vastuvõtutingimused, mis esmasel

vastuvõtul.

4.16 Alanud õppetööga õppekavale vastu võetav õpilaskandidaat peab täitma samu

vastuvõtutingimusi, mis kehtisid vastavale õppekavale vastuvõtukonkursil. Kui

õpilaskandidaat tingimustele ei vasta, teeb eriala vastuvõtukomisjon otsuse kandidaadi

kooli vastuvõtmisest keeldumise kohta ja teavitab sellest kandidaati.

5. Õpilaskandidaadi kooli vastuvõtmine ja kandmine kooli õpilaste nimekirja

5.1 Õpilaskandidaadi vastuvõtmise otsuse teeb direktor.

5.2 Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õppima asumise ettepaneku vastu võtnud

õpilaskandidaadid kooli õpilaste nimekirja ning õpilased registreeritakse Eesti hariduse

infosüsteemis.

6. Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamine

6.1 Väljakuulutatud vastuvõtukonkurssi on õigus kehtetuks tunnistada järgmistel alustel:

6.1.1 õppekavale on esitatud vähem kui 15 avaldust või õppima tuleku on kinnitanud

vähem kui 15 õpilaskandidaati;

6.1.2 kool on esitanud kooli pidajale sellekohase põhjendatud taotluse ja kooli pidaja on

sellega nõustunud;

6.1.3 kooli pidaja on teinud koolile vastava põhjendatud ettepaneku seoses rahastamise

muudatustega või kooli tegevuse ümberkorraldamisega.

6.2 Väljakuulutatud vastuvõtukonkurss tunnistatakse kehtetuks juhul, kui kooli pidaja on teinud

otsuse seoses kooli tegevuse ümberkorraldamisega või valdkonna eest vastutav minister on

otsustanud muuta kooli ülesandeid kutseõppe läbiviimisel ja riigieelarvest eraldatava toetuse

rahalist mahtu ja eraldamise korda ning otsus mõjutab otseselt õppetöö läbiviimist õppekaval,

millele on avatud õpilaste vastuvõtt.

6.3 Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamise otsuse teeb kooli direktor

käskkirjaga ja teavitab sellest viivitamatult avalduse esitanud või koha vastuvõtmist kinnitanud

õpilaskandidaate. Piiratud teovõimega õpilaskandidaatide puhul teavitab kool ka seaduslikku

esindajat.

6.4 Väljakuulutatud vastuvõtukonkursi kehtetuks tunnistamise teade avaldatakse viivitamatult

kooli kodulehel ja elektroonilises vastuvõtukeskkonnas.6.5 Kehtetuks tunnistatud vastuvõtukonkursil osalenud õpilaskandidaadi soovi korral nõustab

kooli vastuvõtukomisjon või tema volitatud isik kandidaati teistest õppimisvõimalustest.

7. Lõppsätted

7.1 Õpilaskandidaadil on võimalik erialade vastuvõtukomisjoni liikmete otsust vaidlustada 30

päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest, esitades Kooli direktorile vaide

„Haldusmenetluse seadusega“ sätestatud korras.

7.2 Kui Kooli direktori vastus vaide esitajat ei rahulda, on võimalik esitada kaebus Tartu

halduskohtusse „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras.