Praktika väljaspool kooli 27. veebruar Julia Totskaja
Praktika võimalikult reaalsetes tingimustes - selleks teeb Ida-Viru Kutsehariduskeskus koostööd erinevate asutustega. Hetkel töötavad kutsehariduskeskuse õpilased selle raames Narva-Jõesuu Hooldekodu ruumides.
Täpsustades, nad ei tööta, vaid läbivad erialapraktikat, lihvivad koolis omandatud oskusi. Nad teevad kõike seda, mida nad tavapäraselt kutsehariduskeskuse seinte vahel praktiseerivad. Ja kuna me räägime ehituse ja puidutöötlemise osakonnast, siis poisid krundivad, krohvivad, värvivad, panevad plaate - üldiselt tehakse hooldusmajas remonti seal, kus seda vajatakse.
„Nii 1. kui ka 2. ja 3. kursuse õpilased läbivad erialapraktika, kuna hooldemaja hoone võimaldab leida haridustasemele vastavaid töid,“ ütles osakonnajuhataja Ander Sile. “See pole meie jaoks esimene kogemus, varem oli meie õpilastel sarnane praktika noortekeskuses ja Pähklimäe Gümnaasiumis. Aga koostöö Narva-Jõesuu Hooldekoduga on palju suurem projekt, meile mitmes mõttes väga kasulik.
Väga oluline punkt Ander Sile sõnul on see, et õpilased õpivad oma teadmisi rakendama mitte ainult stendidel kooli töötubades, vaid päris elutingimustes. Neile antakse kas koridorilõik või ruumid, kus Hooldemaja kliendid elavad - ehk siis mitte tinglikud praktikapinnad, mis vajaksid põhjaliku tegemist, vaid päris remonti vajavad just seinad, põrandad ja laed.
Siit järgneb järgmine punkt - poisid näevad oma töö kõige konkreetsemat tulemust, mida hindavad mitte ainult meie kutseõpetajad, vaid ka Hooldekodu töötajad, ütleb osakonnajuht. “Meie õpetajatele on see ka väga kasulik kogemus. Neil on suurem vastutus, sest õpilased töötavad reaalse objekti kallal. On ka vajadus tulla välja tavapärastest klassiruumidest, nagu öeldakse väljuda mugavustsoonist. Kõik see paneb tundma neid heas vormis, vaatama oma pedagoogilist tegevust teise pilguga.
Teine eesmärk, mida Ida-Viru Kutsehariduskeskus projekti käigus saavutab, on mõistlik lähenemine ressurssidele.
- Meie töökodades toimuvatel praktikatel ostab kool vajalikke materjale, mis kulub selle käigus ära ning tulemuseks on töödeldud stendid, mida tuleb seejärel utiliseerida. “Sellise praktika puhul on aga olukord hoopis teistsugune, kuna materjalid hangib Hooldekodu, siis kasutatakse neid sihtotstarbeliselt ning tulemuseks on korralikud ruumid. Ära visata pole praktiliselt midagi ning jäätmeid pole”, ütleb Ander Sile. “Loomulikult meie koostöös Hooldekoduga on peamine aspekt sotsiaalne partnerlus ja toetus. Meie õpilased saavad suuremahulise praktika kogemuse ja Hooldekodu - tööjõu kokkuhoiu.”
Töö Hooldekodus ei ole kerge, aga meie õpetajad ja õpilased teevad seda entusiastlikult.
"Jah, see pole meie jaoks esimene selline kogemus, kuid me pole veel oma koolist nii kaugele välja saanud," ütleb ehituse ja puidutöötlemise osakonna kutseõpetaja Irina Kozhevnikova.”Sellistes "võitlustingimustes" töötamine on loomulikult väga vastutusrikas ja raske nii poistele kui ka õpetajatele ning selle käigus osutus see veelgi keerulisemaks, kui alguses arvasime. Aga meie õpilased mõistavad, et nad teevad suurepärast ja head asja abistades inimesi. Kõik kulgeb plaanipäraselt, kuigi mõnikord ka plaaniväliselt, aga me jõuame alati õigeks ajaks teatud etapini.
Ka Hooldekodu juhtkond on projektiga väga rahul ja loodab selle jätkumisele.”
“Sotsiaalvaldkonna rahastamist pole lihtne meelitada”, ütleb asutuse raamatupidaja Jelena Fomchenkova. “Seetõttu teeme palju ise, ilma suurte vahenditeta. Koostöö kutsehariduskeskusega on väga hea võimalus parandada klientide elutingimusi, säästes ka enda ressursse. Oleme sellega väga rahul. Rahule on jäänud ka elanikud, kelle ruume remondivad õpilased, ka neilt kuuleme tihti häid hinnanguid. Meie maja on suur- keldrite, pikkade koridoride, fuajeede, rõdudega, saame õpilastele pakkuda väga laiaulatuslikku tegevusala mitmeks aastaks. Mulle tundub, et see võib olla suureks eeskujuks kogu Eestile - avaliku vahenditega haridust omandavad õpilased saavad praktiseerida sotsiaalasutuses, neid aidates ja toetades.”
Ander Sile kinnitas, et Ida-Viru Kutsehariduskeskus jätkab hea meelega koostööd ja mitte ainult Narva-Jõesuu Hooldekoduga.
“Oleme avatud ühistegevuseks ka teistele objektidele”, ütles ta. “Pidage vaid meeles, et sellise projekti koostamine nõuab planeerimist, kuna peame selle oma õppekavaga kooskõlastama. Aga kui teame varakult ette, umbes poole aasta varuga, siis kaalume hea meelega erinevaid ettepanekuid. See on kasulik meile, nii meie õpilastele ja õpetajatele ning meie tulevastele partneritele.
Tekst ja foto: Julia Totskaja,
Ajaleht „Narvskii Rabotšii“
Täpsustades, nad ei tööta, vaid läbivad erialapraktikat, lihvivad koolis omandatud oskusi. Nad teevad kõike seda, mida nad tavapäraselt kutsehariduskeskuse seinte vahel praktiseerivad. Ja kuna me räägime ehituse ja puidutöötlemise osakonnast, siis poisid krundivad, krohvivad, värvivad, panevad plaate - üldiselt tehakse hooldusmajas remonti seal, kus seda vajatakse.
„Nii 1. kui ka 2. ja 3. kursuse õpilased läbivad erialapraktika, kuna hooldemaja hoone võimaldab leida haridustasemele vastavaid töid,“ ütles osakonnajuhataja Ander Sile. “See pole meie jaoks esimene kogemus, varem oli meie õpilastel sarnane praktika noortekeskuses ja Pähklimäe Gümnaasiumis. Aga koostöö Narva-Jõesuu Hooldekoduga on palju suurem projekt, meile mitmes mõttes väga kasulik.
Väga oluline punkt Ander Sile sõnul on see, et õpilased õpivad oma teadmisi rakendama mitte ainult stendidel kooli töötubades, vaid päris elutingimustes. Neile antakse kas koridorilõik või ruumid, kus Hooldemaja kliendid elavad - ehk siis mitte tinglikud praktikapinnad, mis vajaksid põhjaliku tegemist, vaid päris remonti vajavad just seinad, põrandad ja laed.
Siit järgneb järgmine punkt - poisid näevad oma töö kõige konkreetsemat tulemust, mida hindavad mitte ainult meie kutseõpetajad, vaid ka Hooldekodu töötajad, ütleb osakonnajuht. “Meie õpetajatele on see ka väga kasulik kogemus. Neil on suurem vastutus, sest õpilased töötavad reaalse objekti kallal. On ka vajadus tulla välja tavapärastest klassiruumidest, nagu öeldakse väljuda mugavustsoonist. Kõik see paneb tundma neid heas vormis, vaatama oma pedagoogilist tegevust teise pilguga.
Teine eesmärk, mida Ida-Viru Kutsehariduskeskus projekti käigus saavutab, on mõistlik lähenemine ressurssidele.
- Meie töökodades toimuvatel praktikatel ostab kool vajalikke materjale, mis kulub selle käigus ära ning tulemuseks on töödeldud stendid, mida tuleb seejärel utiliseerida. “Sellise praktika puhul on aga olukord hoopis teistsugune, kuna materjalid hangib Hooldekodu, siis kasutatakse neid sihtotstarbeliselt ning tulemuseks on korralikud ruumid. Ära visata pole praktiliselt midagi ning jäätmeid pole”, ütleb Ander Sile. “Loomulikult meie koostöös Hooldekoduga on peamine aspekt sotsiaalne partnerlus ja toetus. Meie õpilased saavad suuremahulise praktika kogemuse ja Hooldekodu - tööjõu kokkuhoiu.”
Töö Hooldekodus ei ole kerge, aga meie õpetajad ja õpilased teevad seda entusiastlikult.
"Jah, see pole meie jaoks esimene selline kogemus, kuid me pole veel oma koolist nii kaugele välja saanud," ütleb ehituse ja puidutöötlemise osakonna kutseõpetaja Irina Kozhevnikova.”Sellistes "võitlustingimustes" töötamine on loomulikult väga vastutusrikas ja raske nii poistele kui ka õpetajatele ning selle käigus osutus see veelgi keerulisemaks, kui alguses arvasime. Aga meie õpilased mõistavad, et nad teevad suurepärast ja head asja abistades inimesi. Kõik kulgeb plaanipäraselt, kuigi mõnikord ka plaaniväliselt, aga me jõuame alati õigeks ajaks teatud etapini.
Ka Hooldekodu juhtkond on projektiga väga rahul ja loodab selle jätkumisele.”
“Sotsiaalvaldkonna rahastamist pole lihtne meelitada”, ütleb asutuse raamatupidaja Jelena Fomchenkova. “Seetõttu teeme palju ise, ilma suurte vahenditeta. Koostöö kutsehariduskeskusega on väga hea võimalus parandada klientide elutingimusi, säästes ka enda ressursse. Oleme sellega väga rahul. Rahule on jäänud ka elanikud, kelle ruume remondivad õpilased, ka neilt kuuleme tihti häid hinnanguid. Meie maja on suur- keldrite, pikkade koridoride, fuajeede, rõdudega, saame õpilastele pakkuda väga laiaulatuslikku tegevusala mitmeks aastaks. Mulle tundub, et see võib olla suureks eeskujuks kogu Eestile - avaliku vahenditega haridust omandavad õpilased saavad praktiseerida sotsiaalasutuses, neid aidates ja toetades.”
Ander Sile kinnitas, et Ida-Viru Kutsehariduskeskus jätkab hea meelega koostööd ja mitte ainult Narva-Jõesuu Hooldekoduga.
“Oleme avatud ühistegevuseks ka teistele objektidele”, ütles ta. “Pidage vaid meeles, et sellise projekti koostamine nõuab planeerimist, kuna peame selle oma õppekavaga kooskõlastama. Aga kui teame varakult ette, umbes poole aasta varuga, siis kaalume hea meelega erinevaid ettepanekuid. See on kasulik meile, nii meie õpilastele ja õpetajatele ning meie tulevastele partneritele.
Tekst ja foto: Julia Totskaja,
Ajaleht „Narvskii Rabotšii“
