Ekskursioon Tallinna Vesi AS-is 20. juuni Olga Sjukkalova
13.06.22 viidi läbi huvitav ekskursioon, mille raames 1. kursuse laborandi eriala õpilased tutvusid Ülemiste veepuhastus- ja Paljasaare heitveepuhastusjaama laborite tööga.
Peaaegu 90% Tallinna joogiveest toodetakse pinnaveest. 10% tarbijatest kasutab kohalikku põhjavett. Tallinlaste peamine veeallikas on Ülemiste järv. Järve kogumaht on 33 miljonit m3. Sellest mahust umbes 17 miljonit m3 kasutatakse joogiveeks. AS-i Tallinna Vesi koosseisus tegutseb laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Kaasaegne tehnoloogia ning professionaalsete spetsialistide olemasolu võimaldab laboritel pakkuda laialdasi teenuseid ka väljaspoole ettevõtet. Tallinna Vesi koosneb proovivõtu-, kraanivee-, reovee- ja mikrobioloogia laborist. Laborite üldpindadel (1000m2) töötab kokku 20 inimest. Aastas analüüsitakse 37 000 proovi.
Kogunemissaalis viidi läbi loeng õpilastele laborite tegevusest ja arengust ning tehti ülevaade puhastusjaamade tööst. Ettevõte pakub mitut erinevat tüüpi analüüse: mikrobioloogia-, hüdrobioloogia-, keemia-, toiteainete analüüsi. Lisaks veel reovee analüüsi, et tagada joogi-ja heitvee kvaliteet. Õpilastele räägiti vee puhastamise etappidest, kuidas vett puhastatakse mehaaniliselt, keemiliselt, kuidas filtreeritakse, desinfitseeritakse klooriga ja kuidas lõpuks saadakse joogivett tarbijatele. Tutvustati seadmeid, mida proovide analüüsimisel kasutatakse. Samuti räägiti näitajatest, mille alusel proove analüüsitakse. Graafikute põhjal näidati, et tööd teostatakse väga täpselt ja hoolikalt, alates 95% ja üle selle.
Peale ettekannet viidi läbi ringkäik veelaborites, kus näidati kvaliteetsed laboriseadmeid ja räägiti, kui palju analüüse teeb laborant töö käigus. Õpilane Nikolai Panko lisas, et laboris oli kõik üsna puhas ja vaikne, kuna laboris töötas ainult 2-3 inimest, mis on tema arvates suureks plussiks.
Peale Ülemistet käidi Paljasaare puhastusjaamas. Seal räägiti, kuidas puhastatakse Tallinnas ja lähivaldades kogutud reo- ja sademevett, kuidas töödeldakse reoveesetet ning kuidas kasutatakse selle töötlemisel eralduvat biogaasi. Õpilased said teada, et Ülemiste hõlmab Harju ning Soodla valgala, Pirita ja Jägala jõe vesikondi ning selle kogupindala on ca 1800 km3. Näidati laborit, kus vett puhastatakse ning kuidas edasine analüüs toimub. Labor oli üsna suur ja ruumikas. Näidati ka veeproovi enne ja pärast filtreerimist. Paljasaare reoveepuhastuse labor teeb ka heitvee analüüsi taotlusi, näiteks sellise võrgustikuga McDonalds. Pärast puhastamist lastakse vesi tagasi läbi veevõrgu Läänemerre. Kahe jaama laborid on väga sarnased, kuid Ülemiste oli kaasaegsem kui Paljasaare.
Õpilaste sõnul sealne labor oli suur ja meeldis kõige enam, kuna see oli puhas, korralik, kõik tundus sobiv ja sealsed inimesed olid toredad. Õpilased said teada, et ettevõttetes on vastutusisikud, kes vastutavad erinevate tööde eest, näiteks keegi vastutab proovide võtmise eest, keegi analüüside eest, keegi nõude pesemise ja kuivatamise eest ning keegi kontrollib tulemusi ja annab tehtud töö kohta hinnangu. JPLB21 õpilastele meeldis väga ringkäik, nähtud laborid ja koordinaatorid, kes meile seda kõike näitasid ja tutvustasid. Ringkäik näitas, et vee puhastamise protsess on väga keeruline ja pikaajaline. Järveveest kvaliteetse joogivee saamiseks puhastatakse see põhjalikult ja kogu veetöötlusprotsess võtab aega peaaegu terve päeva. Õpilased loodavad, et lähitulevikus oleks rohkem sarnaseid väljasõite.
Oleme tänulikud Tallinna Vesi meeskonnale ning keskkonnaspetsialist Liisa-Mai Nurgale ja laborite juhatajale Evelin Muinasmaale tähelepanu, heatahtlikkuse ja kõrge kompetentsuse eest!
Tekst: JPLB21 rühma õpilased, kutseõpetaja Inga Lazarenko
Foto: kutseõpetaja Svetlana Avdejeva, kutseõpetaja Inga Lazarenko
Peaaegu 90% Tallinna joogiveest toodetakse pinnaveest. 10% tarbijatest kasutab kohalikku põhjavett. Tallinlaste peamine veeallikas on Ülemiste järv. Järve kogumaht on 33 miljonit m3. Sellest mahust umbes 17 miljonit m3 kasutatakse joogiveeks. AS-i Tallinna Vesi koosseisus tegutseb laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Kaasaegne tehnoloogia ning professionaalsete spetsialistide olemasolu võimaldab laboritel pakkuda laialdasi teenuseid ka väljaspoole ettevõtet. Tallinna Vesi koosneb proovivõtu-, kraanivee-, reovee- ja mikrobioloogia laborist. Laborite üldpindadel (1000m2) töötab kokku 20 inimest. Aastas analüüsitakse 37 000 proovi.
Kogunemissaalis viidi läbi loeng õpilastele laborite tegevusest ja arengust ning tehti ülevaade puhastusjaamade tööst. Ettevõte pakub mitut erinevat tüüpi analüüse: mikrobioloogia-, hüdrobioloogia-, keemia-, toiteainete analüüsi. Lisaks veel reovee analüüsi, et tagada joogi-ja heitvee kvaliteet. Õpilastele räägiti vee puhastamise etappidest, kuidas vett puhastatakse mehaaniliselt, keemiliselt, kuidas filtreeritakse, desinfitseeritakse klooriga ja kuidas lõpuks saadakse joogivett tarbijatele. Tutvustati seadmeid, mida proovide analüüsimisel kasutatakse. Samuti räägiti näitajatest, mille alusel proove analüüsitakse. Graafikute põhjal näidati, et tööd teostatakse väga täpselt ja hoolikalt, alates 95% ja üle selle.
Peale ettekannet viidi läbi ringkäik veelaborites, kus näidati kvaliteetsed laboriseadmeid ja räägiti, kui palju analüüse teeb laborant töö käigus. Õpilane Nikolai Panko lisas, et laboris oli kõik üsna puhas ja vaikne, kuna laboris töötas ainult 2-3 inimest, mis on tema arvates suureks plussiks.
Peale Ülemistet käidi Paljasaare puhastusjaamas. Seal räägiti, kuidas puhastatakse Tallinnas ja lähivaldades kogutud reo- ja sademevett, kuidas töödeldakse reoveesetet ning kuidas kasutatakse selle töötlemisel eralduvat biogaasi. Õpilased said teada, et Ülemiste hõlmab Harju ning Soodla valgala, Pirita ja Jägala jõe vesikondi ning selle kogupindala on ca 1800 km3. Näidati laborit, kus vett puhastatakse ning kuidas edasine analüüs toimub. Labor oli üsna suur ja ruumikas. Näidati ka veeproovi enne ja pärast filtreerimist. Paljasaare reoveepuhastuse labor teeb ka heitvee analüüsi taotlusi, näiteks sellise võrgustikuga McDonalds. Pärast puhastamist lastakse vesi tagasi läbi veevõrgu Läänemerre. Kahe jaama laborid on väga sarnased, kuid Ülemiste oli kaasaegsem kui Paljasaare.
Õpilaste sõnul sealne labor oli suur ja meeldis kõige enam, kuna see oli puhas, korralik, kõik tundus sobiv ja sealsed inimesed olid toredad. Õpilased said teada, et ettevõttetes on vastutusisikud, kes vastutavad erinevate tööde eest, näiteks keegi vastutab proovide võtmise eest, keegi analüüside eest, keegi nõude pesemise ja kuivatamise eest ning keegi kontrollib tulemusi ja annab tehtud töö kohta hinnangu. JPLB21 õpilastele meeldis väga ringkäik, nähtud laborid ja koordinaatorid, kes meile seda kõike näitasid ja tutvustasid. Ringkäik näitas, et vee puhastamise protsess on väga keeruline ja pikaajaline. Järveveest kvaliteetse joogivee saamiseks puhastatakse see põhjalikult ja kogu veetöötlusprotsess võtab aega peaaegu terve päeva. Õpilased loodavad, et lähitulevikus oleks rohkem sarnaseid väljasõite.
Oleme tänulikud Tallinna Vesi meeskonnale ning keskkonnaspetsialist Liisa-Mai Nurgale ja laborite juhatajale Evelin Muinasmaale tähelepanu, heatahtlikkuse ja kõrge kompetentsuse eest!
Tekst: JPLB21 rühma õpilased, kutseõpetaja Inga Lazarenko
Foto: kutseõpetaja Svetlana Avdejeva, kutseõpetaja Inga Lazarenko
