Vastuvõtt

Töökohapõhine õpe

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe rakendamise kord

1. Üldsätted

1.1 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi Kool) töökohapõhise õppe rakendamise aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 “Töökohapõhise õppe rakendamise kord”.
1.2 Töökohapõhine õpe on õppevorm, mis põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel ning millest praktika ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.
1.3 Kool rakendab töökohapõhist õpet koolile riikliku koolitustellimusega eraldatud või muudest vahenditest rahastatavate koolituskohtade piires.
1.4 Praktikakoht maksab õppijale tasu praktikakohapoolsete tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt õppepraktika lepingus sätestatule, kuid vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses. Nimetatud tasu ei sätestata, kui õppija ja praktikakoha vahel on kehtiv tööleping.
1.5 Töökohapõhise õppe koolis toimuval perioodil ei täida õppija praktikakohapoolseid tööülesandeid.

2. Töökohapõhise õppe praktikakoha tunnustamine

2.1 Tunnustamine on protseduur, mille tulemusena kool tunnustab praktikakohta töökohapõhise õppe läbiviijana.
2.2 Praktikakohana võib tunnustada mistahes omandivormis juriidilisi isikuid ja FIE-sid, kui on olemas valmidus ning tingimused praktika korraldamiseks.
2.3 Tunnustamise alused on:
2.3.1 kutsestandard,
2.3.2 õppekava,
2.3.3 hinnang organisatsiooni põhitegevusele,
2.3.4 käesolev kord.
2.4 Kooli direktori käskkirjaga kinnitatud ekspertgrupp hindab enne praktikat ja vajadusel praktika jooksul õppetingimusi praktikakohas, et veenduda praktikakoha valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õppija ohutus ja tervise kaitse. Hindamise tulemuseks on kirjalik eksperthinnang (Lisa 1.1).
2.5 Tunnustamisega seotud kulud kannab kool.
2.6 Tunnustamise protsess:
2.6.1 ekspertgrupi ja ajakava kinnitamine,
2.6.2 praktikakoha hindamine,
2.6.3 ekspertgrupi ettepanek,
2.6.4 kooli otsus.
2.7 Tunnustamata jätmise korral on ettevõttel õigus pärast eksperthinnangus kajastunud puudujääkide kõrvaldamist taotleda kordustunnustamist.
2.8 Tunnustamisega seotud dokumendid säilitab kool.

3. Juhendamine töökohapõhises õppes

3.1 Kool ja praktikakoht määravad õppijale ühiselt koolipoolse juhendaja ja praktikakohapoolse juhendaja (koos juhendajad) ning tagavad õppija juhendamise töökohapõhises õppevormis kogu õppeaja jooksul.
3.2 Ühel praktikakohapoolsel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat õppijat.
3.3 Koolipoolne juhendaja tutvustab õppetöö alustamisel õppijale ja praktikakoha juhendajale kooli veebilehel avaldatud eriala õppekava.
3.4 Kool tagab õppeperioodi jooksul juhendajate ettevalmistuse töökohapõhises õppes õppijate juhendamiseks lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.
3.5 Praktikakoht peab tagama praktikakohapoolsele juhendajale õppija juhendamiseks vajaliku töökorralduse ja sätestama juhendamisega seotud ülesanded juhendaja ametijuhendis.

4. Töökohapõhisesse õppesse vastuvõtu tingimused ja kord

4.1 Töökohapõhisesse õppesse vastuvõttu korraldab ja viib läbi kooli vastuvõtukomisjon (edaspidi komisjon) koostöös erialajuhtide/juhtõpetajatega.
4.2 Ettevõtte poolt õppegrupi tellimuse alusel vastuvõttu korraldab erialajuht/juhtõpetaja koostöös praktikakohaga.
4.3 Töökohapõhisesse õppesse vastuvõetud õppija kantakse kooli õpilaste nimekirja, talle väljastatakse õpilaspilet ja talle laienevad „Kutseõppeasutuse seaduses“ sätestatud õppija õigused ja kohustused.
4.4 Töökohapõhises õppes õppijal on õigus taotleda õpingute jätkamist koolis sama eriala koolipõhises õppevormis või teisel õppekaval.
4.5 Töökohapõhisesse õppesse vastuvõtu jaoks on vajalik esitada järgmised dokumendid: - isikut tõendavad dokumendid (pass, ID-kaart); - haridust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi alusel koolis kinnitatud koopia; - ametlik tõend töökohast, mis tõendab, et õppija töötab ettevõttes ja ettevõtte on nõus osalema töökohapõhises õppes; - avaldus.

5. Töökohapõhise õppe praktikaleping

5.1 Töökohapõhise õppe tingimused sätestatakse õppija, praktikakoha ja kooli vahelistes töökohapõhise õppe lepingutes (Lisad 1.2 ja 1.3).
5.2 Lepingu kohustuslik lisa on eksperthinnang.
5.3 Töökohapõhise õppe lepingute vormistamise eest vastutab erialajuht/juhtõpetaja.

6. Õppekava

6.1 Töökohapõhine õpe toimub kooli vastava kutse- või eriala õppekava alusel, mis on avaldatud kooli veebilehel.
6.2 Vajadusel koostatakse kooli õppekava alusel kooli ja praktikakoha koostöös õppijale individuaalne õppekava töökohapõhise õppe rakendamiseks praktikakohas.
6.3 Individuaalne õppekava koostatakse arvestades praktikakoha eripära ning õppija haridustaset, varasemaid teadmisi ja oskusi ning erivajadusi. Individuaalne õppekava kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga enne praktikakohas toimuva õppe algust. 6.4 Õppekava alusel koostatakse tunnijaotusplaan praktikalepingu lisana.

7. Õppe rahastamine

7.1 Riikliku koolitustellimuse alusel loodud õppekohtadel töökohapõhises õppes katab kool õppekulud koolis toimuvate perioodide ulatuses, juhendajate koolituse ning juhendajatele makstava juhendamistasu osas. Muudest vahenditest rahastatava koolituse puhul lepitakse kulude jaotus kokku õppepraktika lepingus.
7.2 Kool kannab kuni 50% koolituskoha maksumusest üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.
7.3 Praktikakoht tagab õppijale töökohapõhise õppe praktikakohas toimuvatel perioodidel praktikakoha, vajalikud materjalid, töövahendid ja kindlustab tööohutuse.
7.4 Õppekava täitmise info antakse praktikakoha juhendaja poolt hindamislehel. (Lisa 1.4)
7.5 Õppe tasu maksmise aluseks on ettevõtte poolt allkirjastatud aruanne (Lisa 1.5) ja aruande põhjal koostatud arve.

8. Õppe lõpetamine

8.1 Õppe lõpetamine toimub õppekava täitmisel täies mahus.

9. Lõppsätted

9.1 Käesolev eeskiri on koostatud kooli õppekorralduseeskirja lisana.