Täiendav keeleõpe (PRÕM)

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– I Voor

1. Koka eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) koka eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

2. Pagari – ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

IVKHK pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

3. Turismikorralduse eriala õpilaste õppekäik Tartusse (toimus 2017)

IVKHK turismikorralduse eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses.

4. „Eesti Mäng” (toimus 2017)

Erineva kultuuritausta ja eri rahvusest noorte omavahelise suhtluse ja kultuuriteadlikkuse suurendamine läbi mängu.

5. Erialakeeltepäev (1. osa toimus 2017, 2. osa toimus 2018 õppeaastal)

Projekt võimaldab mitteformaalses õhkkonnas läbi mängulise tegevuse tõsta IVKHK noorte konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul, toetada hariduse rahvusvahelistumist ja parandada õppurite mobiilsust.

6. Mehhatroonikute õpilaste õppekäik Pärnusse ja Tallinnasse (toimus 2017)

Kavandatava lõimitud aine-ja keeleõppe läbiviimisega täiendava eesti keele õppe projekti käigus toetame mehhatrooniku eriala õpilaste eesti keele oskuse arendamist ja toimetulekut nii igapäevastes, kui ka tööalastes toimingutes ja situatsioonides, samas ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– II Voor

1. Eesti keele oskuse arendav õppereis Võru Kutsehariduskeskusse (toimus 2018 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha laborandi eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Räpina Aianduskoolis.

2. Turismikorraldus (toimus 2018 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoha turismikorralduse eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena praktikaprogrammi raames Tartu Kutsehariduskeskuses (edaspidi Tartu KHK).

3. Eesti keele oskuse arendav õppereis Võru Kutsehariduskeskusse (toimus 2018 õppeaastal)

4. IVKHK eestikeelse pagar-kondiitri retseptide raamatu loomine (toimus 2018/2019 õppeaastal)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekoha pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala ning multimeedia eriala õpilastele lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine täiendava eesti keele õppena tõlketöö kaudu.

5. Mehhatroonika eriala õpilaste õppekäik Võru Kutsehariduskeskuses (toimus 2018 õppeaastal)

Lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimine keeleõppe arendamise programmi raames on kavandatud läbi viia eestikeelses töökeskkonnas, eesmärkideks on anda võimalus omandada sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi, luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– III Voor

1. Keelekohvik (toimus 2018/2019 õppeaastal)

Täiendavat eesti keele õpet soovime korraldada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha kõikide õppevaldkondade vene õppekeelega põhikoolijärgsetes rühmades, esimesel ja teisel kursusel, s.t tehnikaõppe, IT-õppe, majandusõppe, teenindusõppe, tehnoloogiaõppe kõikide põhikooli baasil õppivate õpperühmade (Majutamine ja toitlustamine, Elektrienergia ja energeetika, Juuksuritöö- ja iluteenindus, Kaevandamine ja rikastamine, Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs, Elektroonika ja automaatika, Ehitus ja tsiviilrajatised, Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus, Mehaanika ja metallitöö, Keemiatehnoloogia- ja protsessid, Transporditeenused, Toiduainete töötlemine, Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)) õppijatele. Tegemist on kutseõppetasemega.

2. Töötoad ja meisterklassid koka erialal (toimus 2018 õppeaastal)

Täiendava eesti keele õppe eesmärk on koka eriala õpilaste erialase eesti keele oskuse parandamine, spetsiifilise terminoloogia omandamine restoraniköögi valdkonnas ja võimalus aktiivselt osaleda restoraniköögiteematilises töötoas. Lisaeesmärgiks on tööalaste kokkulepete saavutamine (praktikakoha leidmiseks jms), arendatatkse ka oskust esitleda ennast spetsialistina, kirjeldada oma erialaseid oskusi ja kogemusi.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– IV Voor

1. “Kutseõppija keelepagas” aabits

Planeeritud tegevus mõjutab eelkõige õppijaid ja on suunatud nendele õppijatele, kes alustavad oma õpinguid koolis õppeaastal 2020/2021. “Kutseõppija keelepagas” (aabits) aitab õppijatel paremini toime tulla eesti hariduse keskkonna, kooli eestikeelse keskkonna ja kooli tarkvaraga, mis on ainult eesti keeles kasutusel olemas.

2. Täiendav eesti keele õpe tekstiilikäsitöö eriala õpilastele

Tekstiilkäsitöö õppekavas puuduvad teeninduse, teenindusalase keele ja erialase eesti keele moodulid ning õpilastel ei ole võimalust õppida ja harjutada teenindamist eesti keeles oma eriala raames, et pakkuda oma tooteid ja olla aktiivsed tööturul Eestis. Narvas korraldatakse iga-aasta laatasid, kuid suhtlemine seal toimub peamiselt vene keeles, kuna laatade külastajad on Narva ja selle lähiümbruse elanikud. Narva linnaga piirduvatel käsitöölistel on vähem võimalusi enesearenguks ja konkureerimiseks tööturul. Madala keeleoskuse ja keelepraktika puudumise tõttu puuduvad paljudel õppijatel (sh tekstiilikäsitöö eriala õpilastel) laatadel osalemise kogemus ja suhtlemine teiste käsitöölistega, mis takistab oluliselt kutsealast edasiteed, kuna sel juhul ei toimu erialast kogemuste vahetust. Õpilastel peab olema ka ettekujutus eesti rahvuslikust tekstiilkäsitööst mõistmaks kultuuride erinevusi ja sarnasusi, leidmaks kokkupuutekohti teistest rahvustest käsitöölistega. Õpilaste madal või vähene rääkimisoskus eesti keeles pidurdab integreerimist Eesti ühiskonda. Täiendav eesti keele õpe toimub kombineeritud õppetööna: auditoorsed tööd keeleklubi vormis ja eesmärgistatud õppekäigud (Muhu Käsitööselts, Viljandi laat). Auditoorne töö on vajalik selleks, et ette valmistada õpilased õppekäikudeks, värskendada mälu ja omandada vajalikku sõnavara nii erialasest kui ka teenindusalasest eesti keelest.

3. Täiendav eesti keele õpe logistika valdkonnas

Antud tegevuse eesmärkide täitmiseks on planeeritud:

auditoorne õppetöö (Järvamaa Kutsehariduskeskuse logistika valdkonna teoreetilistes ja praktilistes tundides osalemine),
eõppetöö (iseseisev töö Järvamaa Kutsehariduskeskuse Moodle keskkonnas)
mitteformaalne õppetöö (suhtlemine ja ajaveetmine üheskoos Järvamaa Kutsehariduskeskuse tugiõpilaste, tugiõpetajate ja keelekohviku külalistega)
Tartu ja Tallinna logistika valdkonnas tegutsevate ettevõtete külastus, kus eesti keel on suhtluskeel
kultuuriürituste külastamine (Järvamaa muuseum, Türi laulukontsert, Tartu AHHAA Keskus, Ajakeskus Wittenstein Paides, Paide Muusika ja Teatrimaja, Kumu muuseum)
keelekohvikus osalemine

4. Reisimine, turism ja vaba aja veetmine

Narva õppekoha viienda taseme õppes õppivate reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna erialade õppijate ema- ja õppekeel on peamiselt vene keel, osaliselt ka eesti keel, kuid sellest ei piisa, õpilastel pole võimalust rääkida eesti keeles koolist väljaspool. Õppekava õppeväljundis räägitakse, et õpilane suhtleb eesti ja võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult erialastel teemadel. Kuna kutsehariduskeskuses õppimist alustavatel keskkooli lõpetajatel on eesti keele oskuse tase valdavalt nõutavast madalam, mida kinnitab ka statistika, peame vajalikuks leida lisavõimalusi õpilastele eestikeelses keelekeskkonnas viibimiseks ja täiendavaks keeleõppeks. Antud tegevuses on planeeritud kolm mitmepäevasi õppereisi erinevatesse linnadesse; Tartu, Pärnu ja Võru.

PRÕM 8.8 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“– välkvoor

1. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses

Ida-Virumaa õpilastele on eesti keele oskus väga tähtis, sest neil praktiliselt pole keelelist praktikat ja võimalust suhelda eesti keeles koolist väljaspool. Jõhvi õppekoha kutsekeskharidusõppes õppivate laotöötaja eriala õpilaste ema- ja õppekeel on vene keel. Õppekava õppeväljundis räägitakse, et õpilane suheldab eesti ja võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult erialastel teemadel. Tegelikult kutseõppekeskuse õppimist alustavatel keskkooli lõpetajatel on eesti keele oskuse tase valdavalt nõutavast madalam. On oluline leida lisavõimalusi õpilaste eestikeeles keskkonnas viibimiseks ja täiendavaks keeleõppeks.

Jõhvi õppekoha poolt valitud laotöötaja eriala õpilased saavad aru eesti kõnekeelest, kuid neil on suhtlemisega probleem (pole võimalust harjutada ) ning ka erialaste tekstide lugemisega.

Eelmise õppeaasta jooksul õpilastel oli – 32 tundi eesti keel teise keelena ja 56 tundi erialane eesti keel . Kokku aasta jooksul oli 56 tundi. See on liiga vähe, et eesti keele oskus oleks heal tasemel. Õpilastel pole võimalusi tasuta õppida eesti keelt väljaspool kooli ruume. Tegevuse raames on planeeritud:

Auditoorne töö – erialase sõnavara laiendamine, töö erialaste tekstidega, grammatika kordamine, küsimuste esitamine ja vastamine, kuulamine jt.
Mitteformaalne töö (õppekäik – Sillamäe sadam). AS Sillamäe Sadam (Silport) on Eestis suuruselt teine ja Balti riikides viies merekaubasadam, mis etendab üha kasvavat rolli Eesti ja eriti KirdeEesti transpordisüsteemis ning rahvusvahelises logistikas. Õppekäigu ajal õpilane: tutvub kaupade mahalaadimise ja vastuvõtmise protsessidega; näeb laotehnoloogiaid ja – seadmeid, näeb kaupade väljastamisel saadetiste üleandmise ja lähetamise põhimõtteid; näeb kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi. Õppekäik toimub eesti keeles ja see aitab õpilastel suurendada erialase sõnavara omandamist, laiendada teadmisi antud valdkonnas ja silmaringi.
Iseseisev töö materjalide komplekteerimine õpimappi ja eneseanalüüsi koostamine.

Tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Lisainfo: https://www.innove.ee/haridusprojektid/prom/