Vastuvõtt

Erialad

Ida-Viru maakonnas töötab üks riigi kutseõppeasutus – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus õppekohtadega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.


Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on 2500 õpilase, 2500 täiendusõppes osaleja ja 270 töötajaga Eesti suuruselt teine kutseõppeasutus.

Kool korraldab tasemeõpet teeninduse, tehnika, tootmise ja ehituse, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, ärinduse, halduse ja õiguse ning humanitaaria ja kunstide õppevaldkondades.

Koolil on õpetamise õigus 23-s õppekavarühmas, kõikidel õppekavarühmadel on täisakrediteering.

Õpe toimub eesti ja vene keeles, haridusnõudeta, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt.

Õppimisvõimalused on erivajadustega inimestele.

Veel erialasid

Ehitusviimistleja, kutsekeskharidusõpe

ÕppeliikÕppevormEeldus alustamiseksÕppeaeg
Õppeliik4. taseme kutsekeskharidusõpeÕppevormstatsionaarne koolipõhine õpe Eeldus alustamisekspõhiharidusÕppeaeg3 aastat

Õppekeel: vene keel

Õppekohad: Narva, Jõhvi

·         Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis- ja plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd.

·         Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.

·         Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.

·         Ehitusviimistleja oskusi saab omandada põhi- ja keskhariduse järel kutsekoolides ehitusviimistleja erialal.

Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu.

Ehitusviimistlejad võivad spetsialiseeruda:

·         krohvijateks,

·         maalriteks,

·         plaatijateks,

·         põrandakatjateks.

Krohvimistöö on pindade ettevalmistamine krohvimiseks ning krohvi- ja dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööri seintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga saavutatakse nii siledaid kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.

Maalritöö on pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi ning värviga. Maalrid annavad pinnale puhta, meeliköitva ja värske ilme.

Plaatimistöö on pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine.

Põrandakatjad paigaldavad erinevaid põrandakatteid: rull- ja vaipmaterjale ning keraamilisi plaate.

Ehitusviimistleja võib kutsekoolis omandada kõik viimistleja kutseoskused ja leida ehitusobjektidel tööd nii maalri, plaatija kui ka krohvijana.

Töö toimub siseruumides ja väljas. Töötatakse enamasti seistes, palju on vaja ronida ja rippasendis olla, sageli tuleb hoida käsi pea kohal. Ettevaatlik peab olema komistamise ja libastumisega, sest need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima.

Ehitusviimistleja töövahendid on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms.

Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku pahtli lihvimisel tekkiva tolmu ning erinevate värvainete ja lahustitega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, samuti varahommikuti, hilisõhtuti ja öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.

Viimistleja elukutse eeldab ehitusteadmisi ja ehituskorralduse tundmist.

Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

·         arvestada materjalikulu;

·         lugeda ehitusjooniseid;

·         koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;

·         mõõta;

·         kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;

·         ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Väga tähtis on tunda ehitus- ja viimistlusmaterjale. Vajalikud on teadmised oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest ning tulekustutusvahenditest, jäätmekäitlusest, keskkonnaohutusest ning esmaabist.

Iga spetsialiseerumine eeldab ka oma töövaldkonnale vajalikke teadmisi ja erioskusi.

Krohvijana pead oskamavalmistada ja aluspinna järgi kasutada krohvimörti. Samuti tuleb osatapindu loodida, majakaid paigaldada,masinkrohvida ja krohvi parandada.

Maalrina pead teadma värviõpetust ja kujunduse põhialused ningoskama valida materjale aluspinna ja projekti järgi. Värvimisel tuleb osata kasutada õigeid tööriistu ja -võtted. Vajalik on osata paigaldada seinale rullmaterjale (nt tapeeti).

Plaatijana pead oskama töödelda (lõigata, lihvida) plaatmaterjale ning neid kokku sobitada, paigaldada ja vuukida. Tähtis on teada vooderdustööde üldpõhimõtteid ning osata valida materjale töö- ja projektitingimuste järgi. Samuti pead tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, kuidas valmistada niiskus- ja veetõkkeid.

Põrandakatjana pead teadma põrandakatte materjale ja oskama paigaldada erinevaid põrandakatteid (nt rull- ja vaipkatted).

Peale ehitusoskuste eeldab viimistlusala ka kunstiannet ning head materjalide ja värvide tundmist.

Hea tervis ja vastupidavus on väga tähtsad, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.

Isikuomadustest ja võimetest on vajalikud iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ning pingetaluvus. Tähtsad on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Karjääris tulevad kindlasti kasuks korra- ja puhtusearmastus, hoolikus, täpsus ning vastutustunne.

Ehitusviimistlejate kutseoskusnõudeid on kirjeldatud ehitusviimistleja ja krohvija kutsestandardites.

Arenguvõimalused: võimalus sooritada kvalifikatsioonieksam vastavalt EL nõudmistele.

Õppekava üldine väljund

Õppekava koos moodulite rakenduskavadega

 

Ander Sile