SUVINE VASTUVÕTT. Õpe algab 01.09.2022 

Täita 02.05. – 05.08.2022 avaldus e-keskkonnas www.sais.ee või tule 06.06. – 05.08.2022 tööpäevadel 9:00-15:00 vastuvõtukomisjoni.
Kuidas SAISis avadlust esitada? VIDEO LINK

Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis- ja plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd.
Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.
Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.
Ehitusviimistleja oskusi saab omandada põhi- ja keskhariduse järel kutsekoolides ehitusviimistleja erialal.
Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu.

Õppekeel: eesti keel 60% / vene keel 40%

Õppevorm: statsionaarne koolipõhine (päevane)

Õppekoht: Narva

Õppeaeg: 3 aastat

Õppetase: 4. tase (kutsekeskharidusõppe esmaõpe)

Õppe alustamiseks tingimused: põhiharidus 

Õppekava läbimisel sooritab õppija 4. taseme kutseeksami (kutsestandard: Plaatija, tase 4 esmane kutse või Maaler, tase 4 esmane kutse).

Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam. 
Õpingute lõppemisel omandatakse kutsekeskharidus (keskharidus 12.klassi ja eriala).

Ehitusviimistlejad võivad spetsialiseeruda:

• krohvijateks,
• maalriteks,
• plaatijateks,
• põrandakatjateks.

Krohvimistöö on pindade ettevalmistamine krohvimiseks ning krohvi- ja dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööri seintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga saavutatakse nii siledaid kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.

Maalritöö on pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi ning värviga. Maalrid annavad pinnale puhta, meeliköitva ja värske ilme.

Plaatimistöö on pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine, paigaldamine ja vuukimine.

Põrandakatjad paigaldavad erinevaid põrandakatteid: rull- ja vaipmaterjale ning keraamilisi plaate.

Ehitusviimistleja võib kutsekoolis omandada kõik viimistleja kutseoskused ja leida ehitusobjektidel tööd nii maalri, plaatija kui ka krohvijana.

Töö toimub siseruumides ja väljas. Töötatakse enamasti seistes, palju on vaja ronida ja rippasendis olla, sageli tuleb hoida käsi pea kohal. Ettevaatlik peab olema komistamise ja libastumisega, sest need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima.

Ehitusviimistleja töövahendid on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms.

Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku pahtli lihvimisel tekkiva tolmu ning erinevate värvainete ja lahustitega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, samuti varahommikuti, hilisõhtuti ja öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.

Viimistleja elukutse eeldab ehitusteadmisi ja ehituskorralduse tundmist.

Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama:

• arvestada materjalikulu;
• lugeda ehitusjooniseid;
• koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise;
• mõõta;
• kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid;
• ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Väga tähtis on tunda ehitus- ja viimistlusmaterjale. Vajalikud on teadmised oma töö nõuetekohasest ja ohutust korraldamisest, töötervishoiust ja -hügieenist, tule- ja elektriohutusest ning tulekustutusvahenditest, jäätmekäitlusest, keskkonnaohutusest ning esmaabist.

Iga spetsialiseerumine eeldab ka oma töövaldkonnale vajalikke teadmisi ja erioskusi.

Krohvijana pead oskamavalmistada ja aluspinna järgi kasutada krohvimörti. Samuti tuleb osatapindu loodida, majakaid paigaldada,masinkrohvida ja krohvi parandada.

Maalrina pead teadma värviõpetust ja kujunduse põhialused ningoskama valida materjale aluspinna ja projekti järgi. Värvimisel tuleb osata kasutada õigeid tööriistu ja -võtted. Vajalik on osata paigaldada seinale rullmaterjale (nt tapeeti).

Plaatijana pead oskama töödelda (lõigata, lihvida) plaatmaterjale ning neid kokku sobitada, paigaldada ja vuukida. Tähtis on teada vooderdustööde üldpõhimõtteid ning osata valida materjale töö- ja projektitingimuste järgi. Samuti pead tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, kuidas valmistada niiskus- ja veetõkkeid.

Põrandakatjana pead teadma põrandakatte materjale ja oskama paigaldada erinevaid põrandakatteid (nt rull- ja vaipkatted).

Peale ehitusoskuste eeldab viimistlusala ka kunstiannet ning head materjalide ja värvide tundmist.

Hea tervis ja vastupidavus on väga tähtsad, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu.

Isikuomadustest ja võimetest on vajalikud iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ning pingetaluvus. Tähtsad on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Karjääris tulevad kindlasti kasuks korra- ja puhtusearmastus, hoolikus, täpsus ning vastutustunne.

Ehitusviimistlejate kutseoskusnõudeid on kirjeldatud ehitusviimistleja ja krohvija kutsestandardites.

Arenguvõimalused: võimalus sooritada kvalifikatsioonieksam vastavalt EL nõudmistele.

Õppekava koos moodulite rakenduskavadega

Sisseastumisinfo:

• Sillamäe: telefon +372 5628 1728
• Jõhvi: telefon +372 5308 8342
• Narva: telefon +372 5697 1102

Lisainfo: vastuvott [at] ivkhk.ee ()